• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Euroopa Liidu abiraha kõige nõrgematele ? Eesti ametnikele

    Eesti saab aastail 2004?2006 Euroopa Sotsiaalfondist 413 miljonit krooni töötuse ennetamiseks ning vaesuse leevendamiseks.
    Riigi tööturuamet on seda abi käsitanud kui oma lisaeelarvet ? pea kogu raha jookseb ameti ja tema allasutuste, kohalike tööhõiveametite kaudu, seejuures suure osa rahast investeerib see amet iseendasse. Äripäev ei pea sellist käitumist õigeks.
    Esimeses voorus on jaotatud üle 303 miljoni krooni 33 projektile. Neist kuus käivitas tööturuamet ja 17 tööhõiveametid. Nende projektide maksumus kokku on ligi 250 miljonit.
    Projektide järgi otsustades tegeleb tööturuamet iseenda haldussuutlikkuse parandamisega. Haldussuutmatust võib muidugi ka puudena käsitleda, kuid mitte sellisena, mille leevendamiseks tuleks Euroopa Sotsiaalfondi raha kulutada. Aga raha käsutamisel ameti suutmatus küll välja ei paista.
    Kui riikliku arengukava meetmes ?Võrdsed võimalused tööturul? (mille alusel ESFi raha jagatakse) näpuga järge ajada, ei tohiks me teha tööturuametile etteheiteid ? selle otsesed eesmärgid on integreerida kiiremini ja ulatuslikumalt tööturule töötuid, võimaldada riskirühmadele paremat ligipääsu tööturule ja tõsta tööturuteenuste tulemuslikkust ja kvaliteeti. Võta või jäta ? kõik projektid, sh tööturu infosüsteemide arendamine, mahuvad selle raamesse.
    Võib-olla on asi meie programmi kirjapanijais? Euroopa Sotsiaalfondi eesmärk on igatahes tööhõive tõstmine.
    Tööturuameti peadirektori Mati Ilissoni sõnul siiski tahetakse programmi raames koolitada 30 000 töötut. Ameti senine praktika näitab, et umbes pooled koolituse läbinud saavad tööle. See oleks väga hea, kui tõesti 15 000 inimest leiaks töö.
    See eesmärk jääb täitmata. 33 projekti hõlmavad kokku veidi üle 10 000 inimese. Nende koolitamine läheb maksma 303 miljonit. Mullu kulutas tööhõiveamet 8800 inimese koolitamisele 46 miljonit krooni, seega on koolitamine aastaga kuus korda kallinenud! 20 000 koolitamiseks 214 miljonist (koos Eesti-poolse rahastamisega on kogu programmi maht 517 miljonit krooni) ei piisa.
    Koolitatavate seas on 1411 pikaajalist töötut. Hea muidugi, et inimesed näevad kuuekuulise koolituse ajal pisut paremat elu, kui nad on pikka aega elanud: lisaks õppetööle prii söök ja tasuta sõit, pluss stipendium. Aga kui neist kümnendikul tekib isu tööle minna, on see suurepärane saavutus.
    Septembris otsis tööhõiveametite vahendusel tööd 33 000 töötut. Toimetuse meelest oleks nende ümberõpetamine palju tulemuslikum ? nemad tahavad tööd teha.
    Ehhki tööturuamet on kindlasti üks pädevamaid riigiasutusi töötuse ja tööhõive valdkonnas, on toimetusele vastukarva, et amet on nii programmi koordineerija, taotluste vastuvõtja ja heakskiitja, kontrollija kui ka ise projektidele raha taotleja (siis peab siiski projekti kinnitama sotsiaalminister).
    Ütlus ?jagajale jäävad näpud? seekord ei kehti. Projektide mahust võivad projekti elluviijad kuni 15% kulutada n-ö projekti haldusele, sh soetada ka näiteks autosid. Tööturuamet seega riisub Euroopa abilt koore. Kogu loost jääb mulje, nagu oleks tööturuametile ootamatult Viking Lotto jackpot sülle sadanud ning esimese ähmiga kahmab amet pikemalt mõtlemata kõike.
    Autor: ÄP
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Henry Auväärt: kes jääb praegusajal töötuks?
Hiljutine tööandjate küsitlus viitab, et värbamisrallile lähikuudel veel pidurit ei tõmmata, kirjutab CVKeskus.ee turundusjuht Henry Auväärt.
Hiljutine tööandjate küsitlus viitab, et värbamisrallile lähikuudel veel pidurit ei tõmmata, kirjutab CVKeskus.ee turundusjuht Henry Auväärt.
Hiina telefonitootja avab elektriautode tehase
Hiina nutitelefonide valmistaja Xiaomi ehitab riigi pealinna Pekingisse tehase, kus saab aastas toota 300 000 elektriautot, vahendab Reuters.
Hiina nutitelefonide valmistaja Xiaomi ehitab riigi pealinna Pekingisse tehase, kus saab aastas toota 300 000 elektriautot, vahendab Reuters.
Raamatupidamisbüroode TOP 2: uisuta sinna, kus litter saab olema, mitte sinna, kus ta oli
BDO Eesti tegi tänaseks edu toonud põhimõttelised muudatused ära kolm-neli aastat tagasi, ütles firma juhtiv partner ja tegevjuht Sulev Luiga.
BDO Eesti tegi tänaseks edu toonud põhimõttelised muudatused ära kolm-neli aastat tagasi, ütles firma juhtiv partner ja tegevjuht Sulev Luiga.
Raadiohommikus: muljed Dubai Expolt, räägime ka Rail Balticu hetkeseisust
Hommikuprogrammi saatejuht Hando Sinisalu saabus äsja Dubai Expo maailmanäituselt ja vahendab saates muljeid ning intervjuusid Eesti ettevõtjatega. Kuulame intervjuusid ETS-Nordi juhi Urmas Hiie, Yanu baarirobotite asutaja Alan Adojaaniga ning EASi Dubai esindaja Ege Devoni ja Expo Eesti paviljoni äriesindaja Jaan Kelderiga.
Hommikuprogrammi saatejuht Hando Sinisalu saabus äsja Dubai Expo maailmanäituselt ja vahendab saates muljeid ning intervjuusid Eesti ettevõtjatega. Kuulame intervjuusid ETS-Nordi juhi Urmas Hiie, Yanu baarirobotite asutaja Alan Adojaaniga ning EASi Dubai esindaja Ege Devoni ja Expo Eesti paviljoni äriesindaja Jaan Kelderiga.