Euroopa Liidu abiraha kõige nõrgematele ? Eesti ametnikele

Projektide järgi otsustades tegeleb tööturuamet iseenda haldussuutlikkuse parandamisega. Haldussuutmatust võib muidugi ka puudena käsitleda, kuid mitte sellisena, mille leevendamiseks tuleks Euroopa Sotsiaalfondi raha kulutada. Aga raha käsutamisel ameti suutmatus küll välja ei paista.

Kui riikliku arengukava meetmes ?Võrdsed võimalused tööturul? (mille alusel ESFi raha jagatakse) näpuga järge ajada, ei tohiks me teha tööturuametile etteheiteid ? selle otsesed eesmärgid on integreerida kiiremini ja ulatuslikumalt tööturule töötuid, võimaldada riskirühmadele paremat ligipääsu tööturule ja tõsta tööturuteenuste tulemuslikkust ja kvaliteeti. Võta või jäta ? kõik projektid, sh tööturu infosüsteemide arendamine, mahuvad selle raamesse.

Võib-olla on asi meie programmi kirjapanijais? Euroopa Sotsiaalfondi eesmärk on igatahes tööhõive tõstmine.

Tööturuameti peadirektori Mati Ilissoni sõnul siiski tahetakse programmi raames koolitada 30 000 töötut. Ameti senine praktika näitab, et umbes pooled koolituse läbinud saavad tööle. See oleks väga hea, kui tõesti 15 000 inimest leiaks töö.

See eesmärk jääb täitmata. 33 projekti hõlmavad kokku veidi üle 10 000 inimese. Nende koolitamine läheb maksma 303 miljonit. Mullu kulutas tööhõiveamet 8800 inimese koolitamisele 46 miljonit krooni, seega on koolitamine aastaga kuus korda kallinenud! 20 000 koolitamiseks 214 miljonist (koos Eesti-poolse rahastamisega on kogu programmi maht 517 miljonit krooni) ei piisa.

Koolitatavate seas on 1411 pikaajalist töötut. Hea muidugi, et inimesed näevad kuuekuulise koolituse ajal pisut paremat elu, kui nad on pikka aega elanud: lisaks õppetööle prii söök ja tasuta sõit, pluss stipendium. Aga kui neist kümnendikul tekib isu tööle minna, on see suurepärane saavutus.

Septembris otsis tööhõiveametite vahendusel tööd 33 000 töötut. Toimetuse meelest oleks nende ümberõpetamine palju tulemuslikum ? nemad tahavad tööd teha.

Ehhki tööturuamet on kindlasti üks pädevamaid riigiasutusi töötuse ja tööhõive valdkonnas, on toimetusele vastukarva, et amet on nii programmi koordineerija, taotluste vastuvõtja ja heakskiitja, kontrollija kui ka ise projektidele raha taotleja (siis peab siiski projekti kinnitama sotsiaalminister).

Ütlus ?jagajale jäävad näpud? seekord ei kehti. Projektide mahust võivad projekti elluviijad kuni 15% kulutada n-ö projekti haldusele, sh soetada ka näiteks autosid. Tööturuamet seega riisub Euroopa abilt koore. Kogu loost jääb mulje, nagu oleks tööturuametile ootamatult Viking Lotto jackpot sülle sadanud ning esimese ähmiga kahmab amet pikemalt mõtlemata kõike.

Autor: ÄP