Kui nad Walteri said, selgus aga tõsiasi, et loom oli juba paarikuune ning liiga suur ja tema transportimine saarele oleks kujunenud keeruliseks.
Lisaks kerkis vastsetel omanikel rida teisigi tõsiseid küsimusi. Esimene mure oli seotud ?oti mägiveise tohutult suure uudishimuga. Mida öelda selgituseks turistile, kelle telki on ?otlane pistnud oma pea justkui pärides: ?Mida sa siin teed?? Teiseks, talveks vajab ta natuke heina juurde, aga kui meri jäätub, siis võtab söakas loom raudselt suuna esimesele suitsule ja läheb külasse tagasi. Kuid see ei pruugi Eestimaa rannas olla
?Meie mägiveisega saare asustamise generaalplaan ei käivitunud ja nii me pidime talle leidma uue kodu, sest muidugi ei saanud me teda linna rõdule või aeda panna,? räägib Signe Siim. Õnneks leidsid nad Walterile Järvamaal suurepärase kodu.
Esimesest päevast peale pani uustulnuk seal kohaliku pulliga jõujooned paika. Sarvi ristates lükkas ta endise peremehe mõneks minutiks elektrikarjusesse, et tollele jõuaks pärale uue ilmakorra saabumine karjamaale.
Nüüd jalutab ?otlane üksi oma valdustes ringi, uurib ilmaelu, möriseb pikki jutte möödakäijatele. Suur uudishimu ajab ta ikka sinna, kus on inimesi. Ta on väga rahulik ja aeglane ja ehkki ta pole kuri, on mõningane distantsitunne ja ettevaatlikus igati kohased. Julgemad lapsed võivad teda küll nina pealt silitada.
Huvitav on jälgida, kuidas ?otlane omaette olles käitub. Vahel, kui tal pole tuju, võib ta olla mitu tundi peadpidi põõsas, nii et ümberringi toimuv talle grammigi korda ei lähe. ?Kui ta tahab, peab ta minuga pikki jutte maha või siis vaatab kaugemalt,? kirjeldab Signe Siim oma lemmiku käitumist.
?otlased on vastupidavad loomad. Talvel meeldib neile käia lumes ja ragistada oksi, kuigi laudas ootavad heinasülemid.
Kevadel kaob Walter pikkadele matkadele, vaatab oma territooriumi üle, maitseb värsket rohtu. Mõnikord seisab ta vihma käes, teinekord poeb puude alla varju. Aga lume langemine köidab ?otlase meeli täielikult. See on romantiline vaatepilt, kui keset hange tardunud karvarahn vaatab helveste mängu ning volksatab mõnutundes oma pikki ripsmeid, jättes niisuguse mulje, nagu ta mõtiskleks millegi üle. Arusaadavatel põhjustel ei rutta veis kellelegi põhjalikumalt jagama, millised mõtted tema suures peas keerlevad. Oma mörinates annab ?oti mägiveis Signe Siimu sõnul edasi nii rahulolu, kutset kui ka nukrust.