- OMX Baltic−0,33%301,29
- OMX Riga0,02%893,52
- OMX Tallinn0,56%2 081,11
- OMX Vilnius−0,12%1 199,62
- S&P 500−0,11%6 198,01
- DOW 300,91%44 494,94
- Nasdaq −0,82%20 202,89
- FTSE 1000,28%8 785,33
- Nikkei 225−1,24%39 986,33
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,66
- OMX Baltic−0,33%301,29
- OMX Riga0,02%893,52
- OMX Tallinn0,56%2 081,11
- OMX Vilnius−0,12%1 199,62
- S&P 500−0,11%6 198,01
- DOW 300,91%44 494,94
- Nasdaq −0,82%20 202,89
- FTSE 1000,28%8 785,33
- Nikkei 225−1,24%39 986,33
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,66
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Sampo Pank teenis üheksa kuuga 102 miljonit krooni kasumit
Sampo Panga grupp teenis tänavu üheksa kuuga 102,4 mln krooni puhaskasumit, mis on 29% rohkem kui mullu samal perioodil.
Sampo Panga teatel oli puhaskasumi kasvu põhjuseks ärimahtude oluline suurenemine tegevuskulude mõõduka kasvu juures. Grupi omakapitali tootlikkus oli selle aasta kolme kvartaliga 23,8% (2003. aasta 9 kuuga 22,2%), aktivate tootlikkus 1,7% (1,6%).
Grupi tulud suurenesid eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 17% ehk 44,5 mln krooni, ulatudes 306 mln kroonini. Tulude struktuur oli järgmine: neto intressikasum moodustas tuludest 63,3% (2003. a 62,6%), neto teenustasutulud 24,3% (19,9%), tulud valuutavahetustehingutelt 5,8% (6,8%), väärtpaberitulud 5,4% (7,8%) ning muud tulud 1,2% (2,9%).
Grupi 9 kuu neto intressikasum oli 193,8 mln krooni. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga kasvas see 18,5% ehk 30,2 mln krooni. Neto intressikasumi kasvu toetas peamiselt laenu- ja liisingportfelli mahu suurenemisest tulenev intressitulu 13,0% ehk 33,7 mln kroonine kasv. Intressikulud püsisid samal ajal eelmise aasta tasemel peamiselt seetõttu, et intressikandvate kohustuste mahu kasvu mõju kompenseeris viimaste hinna alanemine.
Intressimäärade languse ja pankadevahelise tiheda konkurentsi tõttu alanes intressitoovate varade tootlikkus eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 0,7 protsendipunkti võrra 5,3%ni ning intressikandvate kohustuste hind 0,5 protsendipunkti 2,1%ni, mistõttu Grupi intressimäärade vahe vähenes 0,3 protsendipunkti 3,2%ni.
Mitteintressitulusid teenis Sampo Pank 2004. aasta 9 kuuga 112,2 mln krooni. Need kasvasid peamiselt teenus- ja komisjonitasude arvelt eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 14,6% ehk 14,3 mln krooni.
Komisjoni- ja teenustasu tulu sai Grupp kokku 91,9 mln krooni, s.o 27% ehk 24,9 mln krooni rohkem kui eelmisel aastal samal perioodil. Tulu kasv tulenes peamiselt laenuportfelli kiire kasvuga kaasnenud laenu- ja garantiilepingutest saadud teenustasude suurenemisest 63% ehk 13 mln krooni. Märkimisväärselt on suurenenud ka tulud investeeringute komisjoni- ja haldustasudest (kasv 108% ehk 7,1 mln krooni).
Komisjoni- ja teenustasu kulud kasvasid aastaga 17% ehk 2,5 miljonit krooni, ulatudes 17,5 mln kroonini.
Valuutatehingute tulud olid 17,7 mln krooni, alanedes peamiselt kontorites toimuvate sula valuutavahetuse tehingute vähenemisest tulenevalt 0,7% ehk 0,1 mln krooni. Väärtpaberitelt saadud tulud, mis olid kokku 16,4 mln krooni, vähenesid 20% ehk 4 mln krooni peamiselt turu intressimäärade alanemisest tingitud kauplemisportfelli võlakirjade väärtuse langusest.
Grupi mitteintressikulud olid 2004. aasta 9 kuuga kokku 183,5 mln krooni, millest personalikulud moodustasid 55,6% (2003. a samal perioodil 54,8%), muud administratiivkulud 34,2% (36,0%), kulum 7,7% (6,8%) ning muud tegevuskulud 2,5% (2,5%).
Eelmise aasta sama perioodiga võrreldes on personalikulud suurenenud 8,7% ehk 8,2 mln krooni ja muud administratiivkulud 1,9% ehk 1,1 mln krooni. Kuna mitteintressikulude 7,2% kasvutempo jäi kokkuvõttes oluliselt alla tulude 17% kasvule, siis viis see kuluefektiivsuse tõusule ning kulu/tulu suhte alanemisele 60%ni käesoleval aastal (võrreldes 65,2%ga eelmise aasta sama perioodil). Samal ajal paranes ka Grupi mitteintressikulude ja keskmiste varade suhe - vastav näitaja langes 3,5%lt 3,0%ni.
Grupi bilansimaht oli septembri lõpus 8,7 miljardit krooni, suurenedes 2003. a lõpuga võrreldes 1,5 mld krooni võrra ehk 21,2%. Aastaga on Grupi varad kasvanud 1,8 mld krooni ehk 25,4%.
Hetkel kuum
Grupi varad suurenesid peamiselt laenuportfelli arvel. Laenuportfell kasvas üheksa kuuga 27,3% ehk 1,4 mld krooni, moodustades septembri lõpus 6,6 mld krooni ehk 75,2% varadest. Eraisikutele antud laenude mahu kasvuks kujunes 9 kuuga 38,2% ehk 784,4 mln krooni ja aastaga 56,3% ehk 1,0 mld krooni. Ž
Eraisikutele antud laenu- ja liisingportfelli maht oli septembri lõpus 2,8 mld krooni ehk 42,5% brutolaenuportfellist. Ettevõtetele väljastatud laenude jääk oli septembri lõpus 3,6 mld krooni ehk 54,6% brutolaenuportfellist. 9 kuuga suurenes see 20% ehk 608 mln krooni ja aastane kasv oli 21,3% ehk 640 mln krooni.
Septembri lõpus moodustasid võimalike laenukahjumite eraldised brutolaenuportfellist 1,8%, aasta tagasi 2,1%. Allahindlusi moodustati 2004. a üheksa kuuga 20,9 mln krooni, eelmisel aastal samal ajal 12,5 mln krooni.
Klientide deposiitide kogumahuks Grupis kujunes septembri lõpus 4,9 mld krooni. Üheksa kuuga suurenesid need 18% ehk 883 mln krooni, aastane juurdekasv oli 23,5% ehk 934 mln krooni. Nõudmiseni hoiuste maht kasvas seejuures aastaga 18,7% ehk 401 mln krooni ja tähtajalised hoiused 29% ehk 532 mln krooni. Aastaga on eraisikute deposiidid suurenenud 23,9% ehk 238,7 mln krooni ja eraettevõtete deposiidid 23,6% ehk 501 mln krooni. Hoiuste kogumahust moodustasid eraisikute hoiused septembri lõpus 25,2% (1,2 mld kr) ja eraettevõtete hoiused 53,4% (2,6 mld kr).
Teistelt pankadelt võetud laenude maht suurenes 9 kuuga 40,3% ehk 447 mln krooni ja aastaga 83% ehk 853 mln krooni, ulatudes 1,55 mld kroonini septembri lõpus.
Grupi omakapital moodustas septembri lõpus 623,3 mln krooni ja kapitali adekvaatsus oli 12,19%.
Enimloetud
4
Hommikuks olid aruande esitanud napilt enam kui pooled
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Hommikuks olid aruande esitanud napilt enam kui pooled
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Intervjuu maailmakuulsa infosõja asjatundjaga
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Äripäeva esilehele