Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Ettevõtjad on mures kutsehariduse jätkuva alarahastamise pärast
Eesti Kaubandus-Tööstuskoda pöördus valitsuse ja Riigikogu poole ettepanekutega järgmise aasta riigi eelarve hariduskulude jagunemise osas.
?Peame ebanormaalseks olukorda, kus õppekoha maksumus kutseõppes on väiksem kui üldhariduskoolis.? tõdes Kaubanduskoja juhatuse esimees Toomas Luman.
Eesti ettevõtjad ja tööandjad on mures tööjõu järelkasvu taimelava ? kutsehariduse ? jätkuva alafinantseerimise pärast. Viimase aasta jooksul on Haridus- ja Teadusministeeriumi eestvedamisel käivitatud mitmeid tõsiseltvõetavaid kutsehariduse kvaliteedi parandamisele suunatud protsesse, mille ellurakendumine sõltub suurel määral ka rahalisest sisendist.
Ettevõtjad on seisukohal, et hariduskulude kavandamisel ei ole aastaid arvestatud kutseõppe eripärast tulenevate vajadustega. Kuigi arengukavades seatakse kutsehariduse edendamine esikohale, ei kajastu see rahastamises. Kui järgmise aasta riigieelarves suureneb üldhariduse õppekulude rahastamine 11 %, rakendusliku kõrghariduse rahastamine 15%, siis kutsehariduses 3%, mille sisse peab mahtuma nii õpetajate 12% palgatõus kui ka õpilaste sõidusoodustused ja stipendiumid.
Positiivsena tuleb märkida Euroopa Regionaalarengu Fondi vahendite arvel oluliselt suurenevaid investeeringuid, mis tuntavalt parandavad 10 kooli õppekeskkonda. See on oluline panus, kuid kvalitatiivsete muutuste tekkimiseks kutseõppes ei piisa majade korda tegemisest.
?Peame ebanormaalseks olukorda, kus õppekoha maksumus kutseõppes on väiksem kui üldhariduskoolis.? tõdes Kaubanduskoja juhatuse esimees Toomas Luman. Eesti majanduskasvu jätkumiseks peab kutsehariduse baaspearaha suurenema. Soomes võrdub ühe kutseõppekoha maksumus kahe üldhariduse koha maksumusega. Peame hädavajalikuks suurendada kutsehariduse rahastamist järgmise aasta eelarves 120 miljoni krooni võrra. Need ressursid on võimalik leida planeerides kõikides haridusliikides õppekulude tõusu võrdselt ja tasakaalustatult.