Euroopa Liiduga liitumisest kasvasid transiidil enim maanteeveod, kuni 25% võrra.

Transiidiprotseduur võimaldab vedada kaupu läbi ühe või mitme riigi tolliterritooriumi ilma, et neile rakenduksid vastava riigi maksud ja kaubanduspoliitilised meetmed, näiteks litsentsid jne. Transiidiga on seotud suuremal või vähemal määral neli transpordi liiki: raudteetransport, meretransport, autotransport ja õhutransport. Eesti sisemajanduse koguproduktist moodustab transiit enam kui 10 %.

Oleme olnud ELi liikmesriik vaid pool aastat, kuid mõningaid järeldusi võib teha liitumise mõjudest eesti transiidile ja ka prognoose ning ootusi järgmiseks aastaks.

ELiga liitumine ei ole Eesti transiitkaubandusele negatiivset mõju avaldanud, pigem on näha elavnemise tendentsi ja avatust uutele võimalustele.

Autotransport - peale liitumist ELiga ja tollipiiride kadumist on autotranspordi tootlikkus kasvanud 20-25 % . See tuleneb seisuaegade olulisest lühenemisest riigipiiridel ja sellega seoses ka vastavate vahemaade kiirem läbimine, tarneaegade lühenemine.

Tootlikkuse kasvuga tekkis täiendavalt võimalus teha 25 000 sõitu Euroopasse ja 50 000 sõitu Venemaale, mis aga automaatselt ei tähenda võimaluste täies mahus rakendamist praktikasse.

Transiit oluliselt ei vähenenud, kuigi on esinenud ajutisi tagasilööke seoses Venemaa kehtestatud piirangutega nii piiripunktidele kui ka karmidele nõuetele veterinaar- ja fütosanitaarvaldkonnas.

Transiidimahu kasvu eriti ette näha ei ole. Täiendavate veovõimaluste otsimine on raskendatud seoses Venemaa veolubade defitsiidiga, veoga kaasnevate formaalsuste keerukusega ja Venemaa poolt kehtestatavate veomaksudega jne.

Õhutransport - pärast 1.maid suurenesid Tallinna Lennujaama läbivad kaubamahud 8,9 % võrra. Perspektiivis nähakse ette kontinentide vahelise lennukaubanduse osatähtsuse suurenemist ja veomahtude otsest sõltuvust elektroonika tööstuse käekäigust.

Raudteetransport - rahvusvahelisest raudteekaubavedudest hõlmab transiit 83 %, millest peamised on Venemaa transiitveod ida ? lääne suunas. Kaubaveo maht on viimastel aastatel stabiliseerunud, ulatudes umbes 35 miljoni tonnini aastas. Saadaolevate andmete põhjal võib väita, et vedude mahu vähenemise tendentsi ELiga liitumisel ei ole.

Prognoosid on optimistlikud ka järgnevaks 2005. aastaks, sest transiidiga seotud ettevõtete käekäik sõltub suuresti Venemaa majanduse arengust . Järgnevaks aastaks prognoositakse Venemaa SKP kasvuks 6-7 %.

Transiiti takistavad Venemaa kehtestatud kõrgemad veotariifid välismaistele raudteevedajatele.

Meretransport - Eesti sadamaid läbis mullu 47 miljonit tonni kaupa ja käesoleval aastal ei ole esimese üheksa kuuga mahud vähenenud, seega liitumine ELiga ei ole kaubavoogusid mõjutanud. Transiidi mahtude säilitamiseks ja suurendamiseks tuleb jätkuvalt välja arendada sadamakomplekse, lahendada talvenavigatsiooniprobleemid (jäämurdjad), tagada üheselt mõistetav tariifisüsteem, arendada partnerlussuhteid, jätkuvalt uued IT lahendused ja oluline on ka orienteeritus tehniliselt keerukamale transiidile.

Autor: Haili Kapsi