- OMX Baltic−0,33%301,29
- OMX Riga0,02%893,52
- OMX Tallinn0,56%2 081,11
- OMX Vilnius−0,12%1 199,62
- S&P 500−0,2%6 192,35
- DOW 300,98%44 524,78
- Nasdaq −0,97%20 171,98
- FTSE 1000,28%8 785,33
- Nikkei 225−1,24%39 986,33
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%92,41
- OMX Baltic−0,33%301,29
- OMX Riga0,02%893,52
- OMX Tallinn0,56%2 081,11
- OMX Vilnius−0,12%1 199,62
- S&P 500−0,2%6 192,35
- DOW 300,98%44 524,78
- Nasdaq −0,97%20 171,98
- FTSE 1000,28%8 785,33
- Nikkei 225−1,24%39 986,33
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%92,41
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
ELiga liitumisest kasvasid maantee- ja õhuveod
Euroopa Liiduga liitumisest kasvasid transiidil enim maanteeveod, kuni 25% võrra.
Transiidiprotseduur võimaldab vedada kaupu läbi ühe või mitme riigi tolliterritooriumi ilma, et neile rakenduksid vastava riigi maksud ja kaubanduspoliitilised meetmed, näiteks litsentsid jne. Transiidiga on seotud suuremal või vähemal määral neli transpordi liiki: raudteetransport, meretransport, autotransport ja õhutransport. Eesti sisemajanduse koguproduktist moodustab transiit enam kui 10 %.
Oleme olnud ELi liikmesriik vaid pool aastat, kuid mõningaid järeldusi võib teha liitumise mõjudest eesti transiidile ja ka prognoose ning ootusi järgmiseks aastaks.
ELiga liitumine ei ole Eesti transiitkaubandusele negatiivset mõju avaldanud, pigem on näha elavnemise tendentsi ja avatust uutele võimalustele.
Autotransport - peale liitumist ELiga ja tollipiiride kadumist on autotranspordi tootlikkus kasvanud 20-25 % . See tuleneb seisuaegade olulisest lühenemisest riigipiiridel ja sellega seoses ka vastavate vahemaade kiirem läbimine, tarneaegade lühenemine.
Tootlikkuse kasvuga tekkis täiendavalt võimalus teha 25 000 sõitu Euroopasse ja 50 000 sõitu Venemaale, mis aga automaatselt ei tähenda võimaluste täies mahus rakendamist praktikasse.
Transiit oluliselt ei vähenenud, kuigi on esinenud ajutisi tagasilööke seoses Venemaa kehtestatud piirangutega nii piiripunktidele kui ka karmidele nõuetele veterinaar- ja fütosanitaarvaldkonnas.
Transiidimahu kasvu eriti ette näha ei ole. Täiendavate veovõimaluste otsimine on raskendatud seoses Venemaa veolubade defitsiidiga, veoga kaasnevate formaalsuste keerukusega ja Venemaa poolt kehtestatavate veomaksudega jne.
Õhutransport - pärast 1.maid suurenesid Tallinna Lennujaama läbivad kaubamahud 8,9 % võrra. Perspektiivis nähakse ette kontinentide vahelise lennukaubanduse osatähtsuse suurenemist ja veomahtude otsest sõltuvust elektroonika tööstuse käekäigust.
Raudteetransport - rahvusvahelisest raudteekaubavedudest hõlmab transiit 83 %, millest peamised on Venemaa transiitveod ida ? lääne suunas. Kaubaveo maht on viimastel aastatel stabiliseerunud, ulatudes umbes 35 miljoni tonnini aastas. Saadaolevate andmete põhjal võib väita, et vedude mahu vähenemise tendentsi ELiga liitumisel ei ole.
Prognoosid on optimistlikud ka järgnevaks 2005. aastaks, sest transiidiga seotud ettevõtete käekäik sõltub suuresti Venemaa majanduse arengust . Järgnevaks aastaks prognoositakse Venemaa SKP kasvuks 6-7 %.
Hetkel kuum
Transiiti takistavad Venemaa kehtestatud kõrgemad veotariifid välismaistele raudteevedajatele.
Meretransport - Eesti sadamaid läbis mullu 47 miljonit tonni kaupa ja käesoleval aastal ei ole esimese üheksa kuuga mahud vähenenud, seega liitumine ELiga ei ole kaubavoogusid mõjutanud. Transiidi mahtude säilitamiseks ja suurendamiseks tuleb jätkuvalt välja arendada sadamakomplekse, lahendada talvenavigatsiooniprobleemid (jäämurdjad), tagada üheselt mõistetav tariifisüsteem, arendada partnerlussuhteid, jätkuvalt uued IT lahendused ja oluline on ka orienteeritus tehniliselt keerukamale transiidile.
Autor: Haili Kapsi
Enimloetud
4
Hommikuks olid aruande esitanud napilt enam kui pooled
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Hommikuks olid aruande esitanud napilt enam kui pooled
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Intervjuu maailmakuulsa infosõja asjatundjaga
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Äripäeva esilehele