Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Kreeka pääses rahaliitu pettusega
Kui Kreeka 2000. aastal Euroopa rahaliitu lubati, näitas ta oma eelarvepuudujäägiks 1,8% SKPst, kuid tegelikult oli see 3,4%, seega üle lubatava 3% piiri.
Ehkki ELi rahandusministrid nõuavad juba tükk aega, et Kreeka esitaks aastate 1997-1999 kohta korrigeeritud eelarveandmed, ei ole Kreeka seda seni teinud, kirjutab Dagens Industri.
Septembris teatas Eurostat mäletatavasti, et aastate 2000-2003 kohta Kreeka esitatud andmed olid samuti valed. Näiteks Kreeka andmeil oli tema eelarvepuudujääk mullu 1,7% SKPst, kuid tegelikult oli see 4,1%. Ülejäänud aastate korrigeeritud andmed on vastavalt 4,1%, 3,7% ja 3,7%.
See tähendab, et Kreeka ei oleks kuidagi täitnud rahaliitu pääsemise nõuet, mille kohaselt eelarvepuudujääk ei tohi ületada 3% SKPst. Lisaks on Kreeka rahaliidus olles pidevalt rikkunud ka stabiilsuspakti.
Sel nädalal peaksid ELi rahandusministrid andma tekkinud olukorrale hinnangu. Oodata on ka kriitikat Eurostati ja Euroopa Komisjoni aadressil, et need pole varem statistikavigu avastanud.