• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Ettevõtja kasu ? motiveeritud ja koolitatud töötaja

    Kuigi ettevõtjad on otseselt meetme 1.2 sihtrühmaks, saavad nad kaudselt kasu ka meetmest 1.3. Koolitatud, heade oskustega ja motiveeritud töötajat vajab iga ettevõte, eriti laienev ettevõte. Euroopa Sotsiaalfond pakub ettevõtjale abi ka vastupidisel juhul: töötajate koondamisel. Koondamisteate saanud töötajatele on ümberõppeks võimalik taotleda raha ESFist. Seejuures ei saa unustada, et kõigile meetme 1.3 projektidele on vaja lisaks leida 20% ulatuses Eesti riigi avaliku sektori kaasfinantseering. Samas on oluline juhtida tähelepanu asjaolule, et koondamisteate saanutele suunatud projekte rahastatakse kuni rahaliste vahendite lõppemiseni, ka väljaspool taotlusvoore.
    Ettevõtja võib taotleda meetme 1.3 projektitoetust ettevõttele uute töötajate väljaõpetamiseks tingimusel, et koolitatakse töötuid. Senine praktika näitab, et parim tulemus projekti elluviimisel saadakse koolitust pakkuva firma, kohaliku tööhõiveameti ja tööandjate koostöös.
    ESFi meetme 1.3 esimesse taotlusvooru esitatud 72 projektist sai rahastamise 32 projekti. Projektide kogumaksumus on 302,3 miljonit krooni. Euroopa Sotsiaalfondi osa selles on 236,8 miljonit krooni. Projektide raames pakutakse abi rohkem kui kümnele tuhandele töötule.
    Töötute tööturule integreerimise projekte on esitatud kõikidele peamistele sihtgruppidele: puuetega inimesed, pikaajalised töötud, koondamisteate saanud töötajad, kohtulikult karistatud isikud, põhihariduseta noored töötud, keskealised madala konkurentsivõimega ja eakad töötud.
    Töötutele abi andmine on väga laialdane ja seotud individuaalse lähenemisega. Abivajajatele pakutakse psühholoogilist nõustamist, kohanemiskoolitust, tööharjumuskoolitust, keeleõpet. Õpetatakse ka täiesti uusi ameteid. Projektides osalevad töötud võivad saada koolitusel käimiseks transporditoetust ja ka toitlustust koolituse ajal.
    - Ida-Virumaa tööhõiveameti poolt koordineeritav projekt koondamisohus olevatele töötajatele on kestnud kolm kuud. Kreenholmi koondatud töötajaid õpetatakse ümber ja neile püütakse leida uus töökoht. 125 inimest on juba saanud endale uue töökoha kaablite montaa?iga tegelevas ettevõttes ning üks koolitatu alustab FIEna ise ettevõtlust.
    - Tallinna ettevõtlusameti projekt koolitab ning aitab tööle vähemalt 120 töötut. Projekti raames viiakse läbi spetsiaalne uuring metalli- ja masinaehitussektori ettevõtetes. Uuringu tulemustest lähtuvalt korraldatakse erialane koolitus töötutele. Koolituse läbinutele leitakse töökoht uuringus osalenud ettevõtetes.
    - Kogu energia ja töö koos selleks kasutatavate finantsidega töötute kaasamisel ja koolitamisel nende reintegreerimiseks tööturule ning seeläbi ka meie riigi majandusellu võib muutuda kasutuks, kui ESFi projektide kaudu uuesti koolitatud ja motiveeritud töötutele ei leidu sobivaid töökohti. Positiivse tulemuse saavutamiseks on erakordselt oluline osa koostööl, infovahetusel ja koordineeritud tegevusel nii kõigi riiklike struktuuride kui ka ettevõtjate ja erasektori vahel. Ettevõtjad saavad investeerida ja areneda seal, kus on kvalifitseeritud tööjõudu.
    - Põlvamaal on käivitunud Põlvamaa tööhõiveameti projekt, mis aitab keskealistel (alates 45. eluaastast) ja ka eakamatel töötutel tööd saada. Üheks partneriks on Nordic Foods AS, mis alustas purgisuppide ja valmistoidu tootmist Põlvas. Tehasehoones sai tööd 18 üle 45aastast naist. Uuele töökohale minekule eelnes koolitus. Projekti raames on tegemist nn toetatud töökohtadega: tööhõiveamet maksab ettevõtjale iga tööle võetud töötu kohta poole aasta vältel miinimumpalka ja ülejäänud kuus kuud poole miinimumpalgast. Kaks koolitatud töötut nimetatud projektist on leidnud tööd teistes kohalikes ettevõtetes.
    - BCS Koolitus ASi kõnekeskuse operaatorite koolitus hõlmab 330 töötut ja saab teoks Euroopa Sotsiaalfondi rahalisel abil. Projekti valitakse selleks tööks sobivate eeldustega töötud, kes saavad ühekuulise kõnekeskuse operaatori (klienditeenindaja) intensiivkoolituse. Seejärel teavitatakse võimalikke tööandjaid koolituse saanutest nii ajakirjanduse kui ka projektis osalevate kõnekeskuste operaatorfirmade spetsialistide kaudu.
    Autor: Kadri Jäätma
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Saksa majandusajakirjanik valimiste eel: taastame Hansa Liidu!
Miks ei võiks Tallinn, Riia, Bremen ja Hamburg, aga ka teised endised hansalinnad puhuda uuesti elu sisse kunagisele Hansa Liidule? See oleks uut tüüpi linnade ja ettevõtete liit, mida juhiks mitte nostalgia, vaid soov astuda vastu Hiina hegemoniaalsetele ambitsioonidele Euroopas, kirjutab Saksamaa majandusajakirjanik Manfred Sieg (Sieg-Tech).
Miks ei võiks Tallinn, Riia, Bremen ja Hamburg, aga ka teised endised hansalinnad puhuda uuesti elu sisse kunagisele Hansa Liidule? See oleks uut tüüpi linnade ja ettevõtete liit, mida juhiks mitte nostalgia, vaid soov astuda vastu Hiina hegemoniaalsetele ambitsioonidele Euroopas, kirjutab Saksamaa majandusajakirjanik Manfred Sieg (Sieg-Tech).
Sigade hinnad kukkusid Hiinas tagasi maa peale
Pärast kahe aasta pikkust perioodi kõrgeid sealiha hindu seisab Hiina silmitsi vastupidise probleemiga: sealiha on nüüd ligikaudu poole odavam, vahendab Wall Street Journal.
Pärast kahe aasta pikkust perioodi kõrgeid sealiha hindu seisab Hiina silmitsi vastupidise probleemiga: sealiha on nüüd ligikaudu poole odavam, vahendab Wall Street Journal.
Ain Hanschmidt: mul on tuleva aasta suhtes üks suur hirm
Ettevõtjatele on väga oluline hinna- ja finantsstabiilsus – tehes äriplaani 10–12 aastat ette, vajame selgust, mida praeguses keskkonnas endiselt ei ole, rääkis suurettevõtja Ain Hanschmidt Äripäeva raadio usutluses konverentsil “Äriplaan 2022”.
Ettevõtjatele on väga oluline hinna- ja finantsstabiilsus – tehes äriplaani 10–12 aastat ette, vajame selgust, mida praeguses keskkonnas endiselt ei ole, rääkis suurettevõtja Ain Hanschmidt Äripäeva raadio usutluses konverentsil “Äriplaan 2022”.
Ohvrilt 23 000 eurot meelitanud krüptolausuja pääses kohtus vastutuseta
Rahast ilma jäänud investor läks kohtusse krüptolausuja Erik Nurme vastu, kes võttis temalt 23 000 eurot, kuid ohver sai kohtust vastuse, et rahvusvahelise krüptoskeemi Eesti juht oli asjas vaid vahendaja.
Rahast ilma jäänud investor läks kohtusse krüptolausuja Erik Nurme vastu, kes võttis temalt 23 000 eurot, kuid ohver sai kohtust vastuse, et rahvusvahelise krüptoskeemi Eesti juht oli asjas vaid vahendaja.