• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Intressimäära näitamine ei eksita tarbijaid

    Äripäev seab 16. novembri lehes kahtluse alla Ühispanga ja ka teiste pankade laenureklaamid kui tarbijat eksitavad. Väidetavalt ei saa laenuvõtja aru, mis laen talle maksma läheb, ja seetõttu ei oska ta teha õiget valikut erinevate laenupakkumiste seast.
    Kommertspangad teavitavad potentsiaalset laenusaajat laenujäägilt aasta baasil arvutatavast intressimäärast (näiteks toodud Ühispanga kampaania puhul oli see 6 kuu Euribor + 0,6%) ja lepingu sõlmimise tasust (protsendimäärana laenusummast või lõppsummana).
    Kõnealune krediidi kulukuse määr arvutatakse välja juba iga laenulepingu jaoks eraldi, seega pole see laenusaajale teadmata ja soovi korral saab ta võrrelda ka oma laenuprojekti krediidi kulukuse määra eri laenuandjate pakkumistega. Kui aga tekib küsimus, milliseid tingimusi näidata laenureklaamis, väidan, et intressimäär laenujäägilt aasta baasil on laenupakkumiste võrdlemiseks oluliselt selgem ja arusaadavam näitaja kui krediidi kulukuse määr.
    Kliendil endal on võimalik panga koduleheküljel oleva laenukalkulaatori, Exceli programmi või muu vahendi abil välja arvutada või paluda arvutada panga laenunõustajal kõigi maksete summa, mida ta esialgse ujuvintressi (nt 6 kuu Euribori) määra ja laenutähtaja juures tegema peaks. Selleks tuleb kõik kuumaksed (annuiteetgraafiku puhul annuiteetmakse × laenu tagasimaksmise kuude arv) ja lepingutasu liita. Kui summa tuleb ühe panga tingimuste juures väiksem kui teise panga puhul, on ilmselt esimene pakkumine soodsam.
    Kui tulevane laenusaaja sooviks aga teada lõplikku ja muutumatut näitajat, mis teeks üheselt selgeks, kui palju ikkagi laen protsentides aastas kulusid põhjustab, ei ole see võimalik. Näiteks muutub laenulepingu intressimäär 6 kuud pärast lepingu sõlmimist Euribori muutumise tõttu ja esialgu välja arvutatud kulude määr ei ole enam õige. Kui nüüd klient soovib laenugraafikut pikendada, võtta maksepuhkust või osa laenust ennetähtaegselt tagastada, muutuvad laenust tulenevad kulud juba olulisel määral.
    Kui laenu intressimäär ja lepingutasu määr on olenemata laenugraafiku tüübist, tähtajast, maksepuhkuse kasutamisest või mittekasutamisest alati ühesugused ja seetõttu on nende tingimuste reklaamis näitamine põhjendatud, siis krediidi kulukuse määr (sisult diskontomäär, mis võrdsustab kõik laenu tagasimaksed ja muud kulud väljamakstava laenusummaga) on iga üksiku laenulepingu jaoks erinev. Näiteks 100 000 kr laenu puhul, mille intress on 3% ja lepingutasu 1000 kr, on kulukuse määr kolmeaastase tähtaja juures 3,73%, 30aastase tähtaja juures aga 3,12%. Millist määra peaks sel juhul näitama reklaamis? Aga kui tegelik laenutähtaeg on 20 aastat ja laenu alguses võetakse 12kuuline maksepuhkus, on kulukuse määr jälle hoopis teistsugune.
    Eraldi problemaatika on seotud kulukuse määra väljaarvutamisega. Valemit selleks tegelikult pole, pankade spetsiaalsed arvutiprogrammid leiavad kulukuse määra proovimise teel: sobiva lahendi leidmiseks tehakse suur hulk arvutusi. Pangad tegid Pangaliidu vahendusel rahandusministeeriumile ettepaneku krediidi kulukuse määra ühtse metoodika kehtestamiseks juunis 2002, kuid said vastuseks, et ministeerium ei pea ettepanekut sobivaks ja see väljub seadusandja kompetentsi piiridest.
    Kuni krediidi kulukuse määra leidmiseks puudub ühtne arvutusmudel ning tarbija ei saa ise laenupakkuja näidatud määra üle kontrollida, oleks selle näitaja olemasolu laenureklaamides ohtlik ? tekiks võimalus välja reklaamida meelevaldset madalat numbrit, mille leidmise arvutuskäik jääb nii kliendile kui ka konkurentidele teadmata.
    Autor: Triin Messimas
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Hirm kalli jõuluprae ees on pigem vaataja silmades
Hindade tõus on praeguses keskkonnas paratamatus, majandus kasvab ja kasvavad ka sissetulekud, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Hindade tõus on praeguses keskkonnas paratamatus, majandus kasvab ja kasvavad ka sissetulekud, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Sendipidude nõutuim artist Rahakratt hullutab masse
Eesti üks armastatumaid rahablogijaid Rahakratt avaldas nipid, kuidas palka juurde norida, pangaonudelt laenuintressi alla tingida ja rotina vetsu minnes sealt miljonärina väljuda.
Eesti üks armastatumaid rahablogijaid Rahakratt avaldas nipid, kuidas palka juurde norida, pangaonudelt laenuintressi alla tingida ja rotina vetsu minnes sealt miljonärina väljuda.
Venelaste sotsiaalmeediaplatvorm läks riigi kontrolli alla
Venemaa suurim sotsiaalmeediavõrgustik VKontakte liikus sealse riikliku kontrolli alla, kui pärast mitut tehingut liikus suurosalus riigifirma Gazpromiga seotud ettevõtete kätte, vahendab Financial Times.
Venemaa suurim sotsiaalmeediavõrgustik VKontakte liikus sealse riikliku kontrolli alla, kui pärast mitut tehingut liikus suurosalus riigifirma Gazpromiga seotud ettevõtete kätte, vahendab Financial Times.
Kinnisvarabüroo: novembris olid Tallinna korteriturul rekordilised nii hind kui tehingute koguarv
Novembris Tallinnas müüdud korterite keskmine ruutmeetri hind tõusis rekordilise 2452 euroni, mis on 3% võrra suurem oktoobriga võrreldes. Kokku müüdi Tallinnas 1098 korterit, mis on viimase 15 aasta suurim tehingute arv, teatas kinnisvarabüroo 1Partner pressiteate vahendusel.
Novembris Tallinnas müüdud korterite keskmine ruutmeetri hind tõusis rekordilise 2452 euroni, mis on 3% võrra suurem oktoobriga võrreldes. Kokku müüdi Tallinnas 1098 korterit, mis on viimase 15 aasta suurim tehingute arv, teatas kinnisvarabüroo 1Partner pressiteate vahendusel.