Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Jaapani autode hinnad püsivad
Kui võtta kätte 2002. aasta oktoobri konjunktuuriinstituudi välja antud mootorsõidukite hindade kataloog ja võrrelda tol hetkel kõige enam müüdud autode hindasid tänaste müügikuulutustega, on näha, et kõige paremini on läinud neil, kes soetasid tol ajal Toyota Corolla. Viieukseline ja 1,6-liitrise mootoriga Toyota Corolla maksis uuena tol hetkel 189 200 krooni, täna küsitakse sama auto eest 169 000 krooni. See teeb aastaseks hinnalanguseks vaid ca 10 000 krooni.
Seega, kui arvestada auto kilomeetrihinna sisse lisaks kütusele, kindlustusele, remondile ja muule sellisele ka auto turuväärtuse langus, on Corolla omanikud saanud hakkama oluliselt parema tehinguga kui näiteks need, kes ostsid tol hetkel samasse hinnaklassi kuulunud Nissan Almera. Viimase eest küsitakse täna ca 120 000 krooni, ehk tema hind on langenud tervelt 33%.
Millest nii suur erinevus Corolla ja Almera vahel? On nad ju mõlemad Jaapani väike-keskklassi autod. Asi on väga lihtne. Kui Nissan pakub praegu tuttuut väga hästi varustatud Almerat 179 000 krooni eest, siis miks peakski kaks aastat vana auto maksma rohkem kui 120 000 krooni. 59 000 krooni hinnaerinevust võrreldes uue mudeliga on täiesti normaalne. Näiteks uus Toyota Corolla maksab täna ca 230 000 krooni ehk 60 000 krooni järelturu hinnast rohkem. Nissan Almera uue mudeli baashind on kahe aasta jooksul jäänud sisuliselt samaks. Uue Toyota Corolla hind on võrreldes kahe aasta taguse ajaga tõusnud aga tervelt viiendiku võrra ning kui võrrelda konjunktuuriinstituudi tolleaegseid hindu ja praegu salongis küsitavaid, siis kõige rohkem on hind tõusnud Kia Riol ja Citroen Berlingol, mõlemal 23%.
Mõneti üllatav on Ford Mondeo madal hind järelturul. Kui uue 1,8-liitrise Mondeo eest küsitakse täna 267 900 krooni, siis kaks aastat vana samasuguse eest vaid 175 000 krooni. Ehk pruugitud autode turul peaks Ford Mondeo olema täna igati soodne ost. Ja nagu kaks aastat tagasi läks hästi neil, kes ostsid uue Toyota Corolla, siis täna peaks olema igati kasulik tehing soetada kahe aasta vanune Nissan Almera.
Sõiduauto hinna sujuvale langusele, mis on tingitud tehnilisest jääkressursi vähenemisest ja auto vananemisest, võib ootamatult lisanduda väärtuse hüppeline langus uue ja tehniliselt täiuslikuma sama mudeli müüki tulemisega.
Uute mudelite müüki jõudmise eel autotootjad salatsevad, tähtaegadest tavaliselt ei räägita. Liigne info jagamine kahjustaks salongides momendi läbimüüki. Üksmeelselt püütakse vältida olukorda, kus väikese viivitusega saaks ostja uuema mudeli. Mõnikord käituvad müüjad ostjatega ausalt, andes enne uuendust viimaseid sõidukeid odavamalt ära, et kompenseerida ostja kohest kaotust järelturuhinnas. Kahe eri põlvkonna hinnavahe tekib järelturul ja sõltub uuenduse astmest ning mudeli populaarsusest. Mudeliuuendusi on väga erinevas mahus, alates väiksemast face-lift?st kuni põhjalike uuendusteni välja. Tavaliselt kõigub üleminekuaastal uuema ja vanema mudeli hinnavahe 9% ja 34% vahel. Näiteks Opel Omega B ja Omega C mudeli (üleminekuaasta 1998) hinnaerinevus on kuni 33%. B-põlvkonna võib osta 79 000?98 000 krooni eest, uuema C-mudeli eest tuleb välja käia aga vähemalt 118 000 krooni.
Kindlaim viis määrata konkreetse auto kuuluvust kas uuema või vanema hulka on visuaalne vaatlus, sest dokumentide järgi on tootmise kuud keerukas teada saada. Ka esineb tehnilises passis aastast kõikumist. On ka juhtumeid, kus uut ja vana mudelit toodetakse paralleelselt eri turgudele müügiks ning pole välistatud, et üksikud Euroopa jaoks tootmisest maha läinud mudeleid võivad ikkagi jõuda eurotsooni. Nende hinnatase on muidugi madalam kui tehniliselt uuemal versioonil, hoolimata samast tootmise päevast.