Head uudised: keskmise palga tõusu on asunud vedama väikeettevõtted, mitte enam avalik sektor. III kvartali statistika järgi tõusis keskmine palk 9,2%, millesse andsid tubli panuse alla 50 töötajaga ettevõtted, kus aastaga tõusis sealsete töötajate brutokuupalk 8,0% ja brutotunnipalk 9,3%. Iseäranis vägev oli tõus ehitussektoris, vastavalt 19,4% ja 16,8%.

Äripäeva toimetus arvab, et lähitulevikus osutuvad edukamaks need väikeettevõtjad, kes suudavad oma töötajate palka tõsta. Niiviisi saavad nad lojaalsema ja kvalifitseerituma kaadri, mis annab konkurentsieelise kvaliteetsema toodangu või teenuste näol.

Palgatõusu kiirenemise väikeettevõtluses on käivitanud kvalifitseeritud tööjõu nappus, mille taga on omakorda tööjõuturu piiride avanemine Euroopa Liitu astumisel. Lihtsam on oma töökohta parema vastu vahetada just ?sinikraedest? oskustöölistel kui ?valgekraedest? kontoritöötajatel. Et oma oskustöölist kinni hoida või uut palgata, tuleb temaga rääkida oluliselt suurematest rahanumbritest.

Kuna väikeettevõtetes on keskmine tunnipalk tõusnud kiiremini kui kuupalk, siis on töötajad saanud nõuda suhteliselt lühema töö eest rohkem palka (erand on siin ehitus). Ettevõtjate selleks aastaks tehtud konservatiivsed palgatõusu prognoosid (kuni 5-6%) on seega lõhki ja konkurentsis püsimiseks ollakse sunnitud töötajaid palkama tunduvalt kallimalt kui aasta tagasi.

Äripäev on oma juhtkirjades kiiremat tööjõukulude tõusu ka prognoosinud. Kuni 50 töötajaga ettevõtetes töötab kokku 193 000 inimest ehk ainult veidi alla poole erasektori töötajaskonnast, seega on väikeettevõtetel tähtis roll terve riigi palgapoliitikas kanda.

Ehitussektori statistika toetab palkade üldist trendi, kuid sektoris on oma iseärasus: äärmiselt tugev tunnipalga tõus, millega aga on kaasnenud veelgi pikemad tööpäevad. See kinnitab veenvalt heade ehitusmeeste nappust. Ehitus on valdkond, milles on suhteliselt lihtsam töötada välismaal ? ei nõuta näiteks erilist keeleoskust. Et hoida ehitusmehi kinni, et nad Soome, Rootsi või kaugemalegi ei läheks, tuleb neile rohkem maksta.

Palgatõusu üks põhjus on ka ümbrikupalga vähenemine, kuid Eesti Konjunktuuriinstituudi hinnangul väheneb ümbrikupalk visalt, seega on palgatõusu peapõhjus ikkagi tööjõupuuduses. Ehitussektoris võib mõju olla tööliste üleminekul väikesest ehitusfirmast suuremasse, mis maksab kõik riigimaksud.

Sellega ümbrikupalga baas kahaneb ja keskmine palk tõuseb. Ent n-ö statistiline ehitustööline töötab siiski veel väikefirmas, sest ligi 60% ehitajaid hõlmavad kuni 50 töötajaga ehitusettevõtted.

Väikeettevõtete töötajate positsioonide tugevnemisest räägib väikeettevõtja Andrus Juns oma kommentaaris (Äripäev, 17.11.04): töömees nõuab kindlat netopalka ja tulumaks teda ei huvita, pannes niiviisi ka füüsilise isiku tulumaksu maksmise kohustuse sisuliselt väikefirmale.

Kroonid, mis väikeettevõtjal on läinud oma töötajate palgatõusu peale, tulevad ringiga tagasi üldise majanduskasvu kiirenemise näol. Parema palgaga töötajad on ka rikkamad tarbijad, kes võivad astuda sisse just sinu firmasse.

Autor: ÄP