• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Tekitootjad löövad kampa hiinlastega

    ?Hiinlaste poolt on seadmed ja oskusteave, meie poolt tööjõud ja koht,? ütles ASi Toom Tekstiil juht ja omanik Illimar Toom, kelle sõnul tegid nemad hiinlastele ettepaneku koostööd teha. Toomi sõnul oleks siin tootmine eeldus paremaks konkurentsipositsiooniks. ?Praegu ostame Hiinast kiudu. Selle hind määrab suure osa toodete hinnast.?
    Toom Tekstiili polüesterkiu vabrik hakkaks kuus tootma 1200 tonni kiudu ja annaks tööd 80 inimesele, tööd plaanitakse alustada umbes aasta pärast. Vabriku püstipanek läheks maksma umbkaudu 40?50 mln krooni. Võimalike asukohtadena on vaatluse all olnud Viljandi, Tallinn ja Narva.
    Eesti suurima teki- ja padjatootja ASi Wendre väliseestlasest omanik Peter Hunt suhtus Toom Tekstiili kiuvabriku plaani pisut skeptiliselt ja ütles, et nemad Toomi käest kiudu ilmselt ostma ei hakka.
    ?Üks korralik kiutehas maksab umbes üks miljard Eesti krooni,? sõnas Hunt, viidates, et Toom Tekstiili vabrik hakkab tootma ilmselt üsna piiratud kvaliteediga kiudu.
    Hunt sõidab täna hommikul Hiinasse, et nädala lõpuks otsustada, kuhu täpsemalt rajada Wendre tehas Hiinas. Hundi sõnul on Wendrel paar alternatiivi sealses tekstiilikeskuses, Wuxi linnas, mis asub Shanghaist 150 kilomeetrit põhjas.
    ?Tootmine võiks augustis peale hakata,? lausus Hunt, kelle sõnul investeeritakse esialgu tootmisesse 30 mln krooni, tööd saab vabrikus 100?150 inimest. ?Esimesel hetkel ei hakka hooneid eraldi ostma või ehitama, vaid rendime.?
    ASi Mivar juhi Aado Rulli pidas Wendre Hiinasse minekut üsna loogiliseks sammuks, sest ettevõtte suurim klient on Ikea, kes agressiivselt laieneb ja nõuab suuri koguseid.
    Kommentaariks Toom Tekstiili vabrikuplaani kohta lausus Rulli, et tekstiilitööstus kasutab paljusid kiusorte ja küsimus on selles, kas kõiki neid on võimalik siin toota. ?Olen kaugel sellest, et ütleks, et idee on jabur,? ütles ta siiski.
    Peale hiinlastega vabriku rajamise alustab Toom Tekstiil märtsis patjade-tekkide tootmist Moskvas ning tulevikus tahetakse Viljandis kaks vabrikut ühe katuse alla viia.
    ?Praegu on vaja registreerida firma, soetada seadmed, tootmishooned ette valmistada,? kirjeldas Illimar Toom, kui kaugel on tootmise alustamine Moskvas.
    Koostööd hakatakse tegema ühe mittekootud materjalide tootjaga Moskva kesklinnas, investeeringud jäävad umbes 10 mln krooni piiresse. Praeguseks on mõlemale partnerile vastuvõetav äriplaan valmis ning niipea, kui venelased viisad saavad, sõidavad nad Viljandisse Toom Tekstiiliga tutvuma.
    Varem on Toom tunnistanud, et kui asjad lähevad Moskvas hästi, tuleb mõne aasta pärast leida raha ka uue vabriku ehitamiseks linnast välja. ?Kuna tehas asub kesklinnas, siis on Moskva linn öelnud, et see peab olema sealt välja viidud kolme aasta jooksul,? ütles Toom.
    Uue vabriku ehitamine Viljandisse otsustatakse järgmise aasta algul. Projekt ja koht on juba olemas ? praegu asub seal 2000 m2 ladu, koos tootmisega tuleks kogupindala 10 000 m2. Uue vabriku ehitamine läheks Toomi sõnul maksma 20?30 mln krooni.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Roheelektrifirma uuendas börsiga tõotusi
Enefit Greeni börsile tulekuks on üliviljaka pinnase ette valmistanud nii pensionireform kui elektri kõrge hind, aga kas sellele langev tera on kasvujõuline, see alles hakkab selguma, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Enefit Greeni börsile tulekuks on üliviljaka pinnase ette valmistanud nii pensionireform kui elektri kõrge hind, aga kas sellele langev tera on kasvujõuline, see alles hakkab selguma, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Norra tegi otsa lahti - intressimäärad hakkavad tõusma
Norra keskpank tegi esimesena sammu ülilõdva finantspoliitika karmistamiseks, tõstes baasintressimäärasid 0,25 protsendile. Mitu keskpanka on varsti Norrast eeskuju võtmas.
Norra keskpank tegi esimesena sammu ülilõdva finantspoliitika karmistamiseks, tõstes baasintressimäärasid 0,25 protsendile. Mitu keskpanka on varsti Norrast eeskuju võtmas.
Raadiohommikus: Enefiti börsidebüüt, krüptovarad ja mure hariduse pärast
Nädala viimases hommikuprogrammis on fookus paljulubavatel investeerimisideedel ja Eesti haridussüsteemi tulevikul.
Nädala viimases hommikuprogrammis on fookus paljulubavatel investeerimisideedel ja Eesti haridussüsteemi tulevikul.
Eesti majaehituse pärandihoidja: aastas jõuan teha kuni 15 palkmaja
Eesti traditsioonilise ehituse hoidmise eripreemia pälvis tänavusel aasta tehasemaja konkursil Võrumaal Vastseliinas asuvas firmas Vipson Projekt käsitööna valminud palkmaja.
Eesti traditsioonilise ehituse hoidmise eripreemia pälvis tänavusel aasta tehasemaja konkursil Võrumaal Vastseliinas asuvas firmas Vipson Projekt käsitööna valminud palkmaja.