Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Konservitootjad kavandavad sundpuhkusi
Võrreldes möödunud aasta sama ajaga on kalatööstuse tootmismaht langenud üle 40 protsendi. Majandusministeeriumi andmetel põhjustas languse vabakaubanduslepingu lõppemine Ukrainaga, mis lisas 20?26protsendilise tollimaksu. Kalakonservitootjad nimetavad veel viletsat kala ja kehva dollari kurssi. Ekspordinumbrit hoiab tagasi ka see, et valdaval osal kalatööstustel puudub seni Venemaa veterinaarameti tunnustus.
Hiiu Kaluri gruppi kuuluv Dagotar taotles 213 töötaja sundpuhkusele saatmist ligi kolmeks kuuks alates 21. oktoobrist. Taotluses tõi kalatöötleja põhjuseks tooraine puuduse. Samal ajal andis tööinspektsioon Hiiu Kaluri gruppi kuuluvale teisele ettevõttele, Läätsa Kalatööstusele, loa viia kaheksa töötajat üle summeeritud tööajale. See tähendab, et töötajad kutsutakse tööle siis, kui parasjagu on tööd.
Suurim kalakonservitootja Maseko sai tööinspektsioonilt sundpuhkuse loa kahel korral kokku 375 töötaja tarvis. Augustis andis tööinspektsioon loa kuuks ajaks osaliselt tasustatavale puhkusele saata 190 töötajat. Novembri algul lõppes kahenädalane sundpuhkus 185 Maseko Narva kalamajandi töötajal.
Kinnitamata andmetel eksportisid Maseko ja Hiiu Kalur 70?80 protsenti konservidest Ukrainasse. Möödunud aastal sai Maseko üle 40 miljoni krooni kahjumit. Maksuvõlgadest ja maksehäiretest suudab ettevõte samas hoiduda. Hiiu Kaluri grupi ettevõtete maksuvõlg kasvas novembriks 39,7 miljoni kroonini. Grupi ettevõtetel on aga raskusi ka pangalaenude ja liisingute tagasimaksmisel. Hapuks läinud võlasumma küündib miljonitesse.
Maseko teatas, et ei saa Ukraina ja Venemaa suunalist eksporti kommenteerida. ?Olukord on väga ebastabiilne,? ütles ettevõtte sekretär hetkeolukorra kohta firmas. ?Ma ei saa rohkem midagi öelda.?
Ka Hiiu Kaluri juhilt Toomas Kõuhknalt ei õnnestunud kommentaari saada. Kõrgessaare kalatööstuse juht Mati Kiivit ütles, et vabatahtlikult on osaliselt tasustatud puhkusele läinud umbes viis töötajat. Millal ülejäänud töötajad koju saadetakse, pole Kiiviti sõnul teada. ?Seda otsustab omanik,? lausus Kiivit.
Viru Kalatööstuse juht Agu Laanemets tunnistas, et olukord on raske, kuid tänavu müüb tööstus üle 60 protsendi toodangust koduturul. Ukrainasse läheb vaid 14 protsenti. ?Eksport Ukrainasse on aasta-aastalt vähenenud,? ütles Laanemets. Kui 2001. aastal müüs Viru Kalatööstus Ukrainasse 46,7 miljoni krooni eest, siis tänavu on üheksa kuu müük olnud vaid 5,4 miljonit krooni.
Haapsalus asuva ASi Hako juht Raine Kaljula ütles, et tänavune käive jääb mullusele alla. Ukrainasse sprotikonserve tootev Hako teenis mullu 38,5 miljoni kroonise käibe juures veidi üle poole miljoni krooni kasumit.