• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Pensionikogujad riskivad

    Kui kaks aastat tagasi oli endale valinud kuni 50% aktsiatesse investeeriva pensionifondi 63,6% liitunutest, siis möödunud aastal tõusis nende osakaal 67,5% ja möödunud kuul lõppenud neljandas liitumisvoorus juba 71,4 protsendini. Vaid võlakirjadesse investeerivate inimeste osakaal on langenud kahe aastaga 21,4 protsendilt 18,2 protsendini. Riski poolest nende vahele jäävate fondide osakaal klientide arvu poolest on kahanenud veelgi enam ? 15,0 protsendilt 10,3 protsendini.
    Kõige agressiivsemate pensionifondide populaarsust võib tingida hea tootlus. Äripäeva arvutuste kohaselt hõlmavad viis kõige suurema aktsiaosakaaluga fondi tootluse edetabelis esimesed viis kohta. See võib olla meelitanud uusi liitujaid kõige riskantsematesse fondidesse investeerima ja vanu liitujaid fonde vahetama.
    Võlakirjafonde maha matta ei maksa. Võib arvata, et aktsiaturgude paariaastase languse korral võidaks võlakirjafondid oma turuosa kergelt tagasi. Küllap me seda ka kunagi näeme.
    Eesti Väärtpaberikeskuse andmeil suunab järgmisest aastast oma raha uude fondi ligi 32tuhat inimest ning üle 2000 inimese paigutab oma kogutud raha teise fondi. See näitab, et praktiliselt iga kümnes polnud oma esialgse fondivalikuga rahul.
    Kõige paremini läks neljandas liitumisvoorus pensionikogujaid DVD-mängijatega meelitanud LHV-l. Kui neljandas liitumisvoorus kasvas klientide arv kokku veidi üle viiendiku, siis investeerimispank sai olemasolevale 4100 kliendile juurde 5400 uut klienti, kasvu 130%.
    Alates 2005. aastast hakkavad inimesed, kelle raha voolab kohustusliku pensionisamba fondidesse, saama kogu raha eest fondiosakuid.
    Siiani saavad teise sambaga liitunud igakuise sissemakse eest täisarvu osakuid. Ülejäänud raha jääb reservi uut rahalaekumist ootama. Tuleval aastal taoline reservkonto kaob.
    Eesti Väärtpaberikeskuse tegevdirektori Kaidi Oone sõnul viiakse seadusemuudatuse tõttu 2005. aastast osakud üle kahele komakohale. ?Senise kümne osaku asemel kantakse kontole näiteks 10,23 osakut. Muudatuse eesmärk oli, et mis tahes raha saaks kohe fondidesse tulu teenima panna,? sõnas Oone.
    Arvestades, et pensionifondide osakuid on ligi 300 000 inimesel ja keskmiselt maksab osak 11,50 krooni, võib pidevalt tegevuseta seista ligi paar miljonit krooni. Uute inimeste lisandumisel ja fondiosakute kallinemisel oleks võinud tulevikus tühjalt seisva raha hulk kasvada ehk kuni viie miljonini. Arvestades fondide tootlust, võidavad fondiomanikud antud otsusega iga aasta krooni-paar.
    Kaks ja pool aastat pärast teise pensionisamba rahade kogumise algust on paarkümmend inimest suutnud endale juba vähemalt veerand miljoni krooni eest osakuid koguda.
    Eesti Väärtpaberikeskuse andmeil oli 2004. aasta oktoobri seisuga kakskümmend üks inimest, kel oli kogutud üle 20 000 teise pensionisamba osaku. Olenevalt pensionifondide erinevatest osakute hindadest võib sellise portsu osakute väärtus ulatuda vähemalt 210 000?240 000 kroonini. Sellise summa saamiseks peab inimene olema liitunud teise pensionisambaga esimeses voorus ja teeninud iga kuu vähemalt 125 000kroonist brutopalka.
    Võib spekuleerida, et sellise portsu osakute saamise taga pole mitte igakuine regulaarne sissetulek, vaid suured preemiarahad.
    Üle 10 000 osaku on kogunenud 176 inimesel, üle tuhande osaku 44 000 inimesel ja enam kui 400 osakut on 128 000 inimesel. Kokku on osakuid saanud 290 000 inimest ehk üle nelja viiendiku kohustusliku pensionisambaga liitunud inimesest.
    Novembris jõudsid suure tõenäosusega kõikide esimeses liitumisvoorus kohustusliku pensionisamba fondidega liitunud inimeste portfellid plusspoolele. Teises voorus liitunutest jäi plussi jõudmisest gramm puudu vaid Seesami Optimaalse Fondi omanikel. Ka enamiku kolmandas voorus liitunute vara peaks olema kasvanud suuremaks sissepandud raha hulgast.
    Möödunud kuu tugevust iseloomustab hästi fakt, et esimeses voorus liitunute portfelli maht paisus ligi kaks korda igakuisest sissemaksest enam. Näiteks stabiilselt 10 000kroonise brutopalga saaja, kel iga kuu 600 krooni eest raha fondiosakutesse läheb, kasvatas oma portfelli olenevalt valitud fondist 800?1100 krooni. Sarnase palgaga, kuid kolmandas voorus liitunu portfelli kasv jäi 700?800 krooni vahele.
    Allpool asuva edetabeli aluseks oleme võtnud 10 000kroonise brutopalgaga töötaja, kellelt liigub iga kuu pensionisambasse 600 krooni (2 + 4% brutopalgast). Raha fondi laekumise päevaks on võetud selline päev kuus, mil fondide maht on kõige rohkem kasvanud ehk päev, mil fondiomanik on kõige tõenäolisemalt osakud kontole saanud (viimaseks päevaks 16. november).
    Lihtsuse mõttes oleme arvestanud, et inimene saab iga kuu täpselt 600 krooni eest osakuid (rahalisi jääke ei arvestata). Samas oleme arvestanud fondiosakute väljalaske- ja tagasivõtmistasudega, mistõttu veidi kehvemas seisus on suuremate sisenemis- ja väljumiskuludega fondid.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Ivo Suursoo: sektoriaalsed langused on paratamatud, aga nendega oleme ju harjunud
Kui riik suudab Euroopa Liidu taastefondi rahad sügiseks majandusse tuua, siis pigem jääb majanduskasv plussi, kirjutab IT-ettevõtja Ivo Suursoo vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Kui riik suudab Euroopa Liidu taastefondi rahad sügiseks majandusse tuua, siis pigem jääb majanduskasv plussi, kirjutab IT-ettevõtja Ivo Suursoo vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Kui soodne on aeg investeerida hüpoteeklaenu REITidesse?
Föderaalreservi vihje kavandatavast intressimäärade tõusust tegi aktsiaturud ootuspäraselt närviliseks ja põhjustas mõningase hinnalanguse. Eriti ebasoodsalt peaksid sellised teated mõjuma hüpoteeklaenu REITide tulevikuväljavaadetele, kuna viimaste ärimudelid on intressimäärade tõusu suhtes väga tundlikud.
Föderaalreservi vihje kavandatavast intressimäärade tõusust tegi aktsiaturud ootuspäraselt närviliseks ja põhjustas mõningase hinnalanguse. Eriti ebasoodsalt peaksid sellised teated mõjuma hüpoteeklaenu REITide tulevikuväljavaadetele, kuna viimaste ärimudelid on intressimäärade tõusu suhtes väga tundlikud.
Irja Lutsari kogemus - kuidas juhtida, kui sulle soovitakse surma?
Teadusnõukoja endine juht Irja Lutsar rääkis intervjuus, kuidas juhtida, kui sinu otsustega ei olda nõus ja sulle soovitakse halba. Lutsar rääkis, mida ta täna teeks juhina teisiti ning mida Eesti ühiskonnana peaks hädasti pandeemia-aastate kogemusega tegema.
Teadusnõukoja endine juht Irja Lutsar rääkis intervjuus, kuidas juhtida, kui sinu otsustega ei olda nõus ja sulle soovitakse halba. Lutsar rääkis, mida ta täna teeks juhina teisiti ning mida Eesti ühiskonnana peaks hädasti pandeemia-aastate kogemusega tegema.
Allutatud võlakirjad kui lisavõimalus inflatsiooni tingimustes rohkem teenida
Kuna inflatsioon tõuseb jätkuvalt rekordkõrgete numbritega, on nii eraisikutel kui ettevõtjatel tekkinud küsimus, kuhu investeerida, et raha ei kaotaks oma väärtust. Sellest, miks ei ole praegu parim aeg investeerida kulda või kinnisvarasse ja millised on võimalikud alternatiivsed investeerimisvõimalused Läti turul, räägib BluOr Banki investeerimisalase kliendihalduse juht Andrejs Kočetkovs.
Kuna inflatsioon tõuseb jätkuvalt rekordkõrgete numbritega, on nii eraisikutel kui ettevõtjatel tekkinud küsimus, kuhu investeerida, et raha ei kaotaks oma väärtust. Sellest, miks ei ole praegu parim aeg investeerida kulda või kinnisvarasse ja millised on võimalikud alternatiivsed investeerimisvõimalused Läti turul, räägib BluOr Banki investeerimisalase kliendihalduse juht Andrejs Kočetkovs.
Euroopa rohepöörde juhi kriitika vihastas Eesti tööstureid: see on küüniline ja elukauge
Eestis visiidil olev Euroopa Komisjoni rohepöörde eest vastutav juhtiv asepresident Frans Timmermans kritiseeris, et Eestis ei peaks alati puitu pelletiteks lõikuma ning ahju ajama, selle asemel tuleks luua kõrgemat väärtust ning oma väärtuslikke metsi hoida. Frans Timmermansi väljaütlemine ärritas selgelt siinset taastuvenergia koda ning metsa- ja puidutööstuse liitu.
Eestis visiidil olev Euroopa Komisjoni rohepöörde eest vastutav juhtiv asepresident Frans Timmermans kritiseeris, et Eestis ei peaks alati puitu pelletiteks lõikuma ning ahju ajama, selle asemel tuleks luua kõrgemat väärtust ning oma väärtuslikke metsi hoida. Frans Timmermansi väljaütlemine ärritas selgelt siinset taastuvenergia koda ning metsa- ja puidutööstuse liitu.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.