• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Ladusa kultuuriga ettevõtteid saadab majandusedu

    Juhid, eriti just Ida-Euroopas on silmitsi uue raske ülesandega ? kuidas rajada organisatsioone, mis suudavad oma kultuure kiiresti kohandada muutuvate ärikeskkondadega. Nimetame sellist liiki äriasutusi ?ladusa kultuuriga organisatsioonideks?.
    Tänapäeval painavad paljude kõrgema astme juhtide meeli kaks küsimust: millised strateegiad toovad meile äriedu homme? ja milliseid ressursse me edukaks konkureerimiseks vajame?
    Need on strateegilised võtmeküsimused, mida tuleb pidevalt küsida kiiresti muutuvas ärimaailmas. On küllaltki raske jõuda selgete ning arusaadavate strateegiate ja ressursivajadusteni, aga on veel raskem ülesanne: kuidas peaks neid resursse juhtima?
    Paljudel juhtudel osutab vastus olulisele mittevastavusele firma strateegiliste eesmärkide ja tegutsemisviisi vahel. Teisisõnu, organisatsiooni kultuur ? viis, kuidas ta tegutseb ? ei toeta äristrateegiat. Pidevalt muutuvates ärikeskkondades ei saa organisatsiooni kultuurid olla enam kindlaksmääratud ? need peavad olema kohandatavad ja muudetavad.
    Järjest enam põimub organisatsiooni kultuur ettevõtte strateegiliste otsuste ja tegevustega, kuid selle seose süvendamiseks on vaja kõigepealt vaadelda, kuidas asju tehakse ja seejärel kuidas asju tuleks teha.
    Kultuurilise sobivuse leidmine nõudis organisatsioonidelt oma kultuuride muutmist. Harvardi Ärikooli uurimus esitas väljapaistvad erinevused pikaajalises tegevuses firmade vahel, mis tegelesid aktiivselt oma kultuuriga ja mis ei tegelenud.
    Firmad, mis muutsid hästi oma kultuuri, teenisid neli korda suurema kasumi, kui firmad, mis ei suutnud kultuuri efektiivselt muuta.
    Veel enam rabavad olid aktsiahindade tasemed ? üheksakordne suurenemine kultuuri muutvatel firmadel võrreldes 74%-ga neil, kes ei muutnud oma kultuuri hästi.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Sille Pettai: rohepööre vajab heas mõttes survet
Me ei saa eeldada, et ühiskonna meel muutub pelgalt riigi võetud rohepöörde eesmärkide najal. Vajame sotsiaalset ja seadusandlikku survet ning raami, kirjutab SmartCapi fondijuht Sille Pettai Äripäeva idufirmade portaalis foundME.
Me ei saa eeldada, et ühiskonna meel muutub pelgalt riigi võetud rohepöörde eesmärkide najal. Vajame sotsiaalset ja seadusandlikku survet ning raami, kirjutab SmartCapi fondijuht Sille Pettai Äripäeva idufirmade portaalis foundME.
Snaige küsib kahjumi katteks aktsionäridelt miljon eurot
Snaige kutsus kokku erakorralise aktsionäride koosoleku kahjumi katmise ja firma restruktureerimise arutamiseks; aktsionäridelt vajatakse lisaraha miljon eurot.
Snaige kutsus kokku erakorralise aktsionäride koosoleku kahjumi katmise ja firma restruktureerimise arutamiseks; aktsionäridelt vajatakse lisaraha miljon eurot.
Pea püsti, see on normaalne kriisiaeg
Kobarkriiside raskuse all optimismi säilitamine on võimalik ja annab tugeva efekti, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Kobarkriiside raskuse all optimismi säilitamine on võimalik ja annab tugeva efekti, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Analüüs: liigume elatustaseme poolest tagasi 2019. aastasse
Palgakasv jätkus esimeses kvartalis hoogsas tempos - keskmine brutokuupalk kerkis aastaga 8 protsendi võrra -, hinnad aga tõusid sellest ikkagi kaks korda kiiremini, kommenteerib Swedbanki vanemökonomist Liis Elmik.
Palgakasv jätkus esimeses kvartalis hoogsas tempos - keskmine brutokuupalk kerkis aastaga 8 protsendi võrra -, hinnad aga tõusid sellest ikkagi kaks korda kiiremini, kommenteerib Swedbanki vanemökonomist Liis Elmik.
Eesti kalamarjabuumi taga seisab Indrek Kasela
Statistikaamet üllatas eile andmetega, mis näitasid, et kalamarja müük Eestis on aastaga tonnide viisi kasvanud. Kui esiti pakuti suureks põhjuseks lihtsalt eestlaste kasvanud armastust kalli kraami vastu, siis PRFoodsi juht Indrek Kasela teadis lisada, et suure osa tõusust annab just tema ettevõte.
Statistikaamet üllatas eile andmetega, mis näitasid, et kalamarja müük Eestis on aastaga tonnide viisi kasvanud. Kui esiti pakuti suureks põhjuseks lihtsalt eestlaste kasvanud armastust kalli kraami vastu, siis PRFoodsi juht Indrek Kasela teadis lisada, et suure osa tõusust annab just tema ettevõte.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.