- OMX Baltic0,07%300,58
- OMX Riga0,97%888,53
- OMX Tallinn0,1%2 058,29
- OMX Vilnius0,04%1 198,54
- S&P 5001,12%6 092,57
- DOW 301,18%43 082,2
- Nasdaq 1,48%19 922,27
- FTSE 1000,01%8 758,99
- Nikkei 2251,14%38 790,56
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%91,12
- OMX Baltic0,07%300,58
- OMX Riga0,97%888,53
- OMX Tallinn0,1%2 058,29
- OMX Vilnius0,04%1 198,54
- S&P 5001,12%6 092,57
- DOW 301,18%43 082,2
- Nasdaq 1,48%19 922,27
- FTSE 1000,01%8 758,99
- Nikkei 2251,14%38 790,56
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%91,12
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Vähe raha - ajab kaklema, palju raha paneb laristama
Tõsine tüli on puhkenud raha pärast haiglajuhtide ja arstide ning teiselt poolt haigekassa ja sotsiaalministri vahel ? esimesed nõuavad ligi miljard krooni rohkem, kui teistel anda on. Kui nõutud summat ei leita, ennustavad tervishoiutöötajad seninägematut kriisi Eesti meditsiinis, samuti ei välista nad streiki tuleva aasta alguses.
Äripäev ei pea tervishoiu suurimaks probleemiks raha vähesust, vaid suurt jäika ja ebaefektiivset süsteemi, mille töö tahab veelkordset ümberkorraldust.
Tervishoiule eraldatav rahasumma on iga aastaga suurenenud umbes poole miljardi krooni võrra - aastal 2002 oli tervishoiueelarve veidi üle 5 miljardi krooni ja mullu 5,5 miljardit, siis tänavu küünib see üle 6 miljardi piiri. Arstideni, paistab, pole raha jõudnud. Sellisesse süsteemi veel suuremate summade paigutamine meditsiini muresid ei lahendaks, pigem võrduks see ise enda juukseidpidi soost välja tõmbamisega.
Toimetus ei näe teist võimalust, kui et paljureformitud tervishoiusüsteemis peab ilmselt veel ühe reformi ette võtma ? süsteem tuleb muuta läbipaistvamaks, rohkem tuleb tähelepanu pöörata haiguste ennetamisele, haiguste varasemale ja täpsele diagnoosimisele. Samuti tuleb soodustada inimeste panustamist vabatahtlikku tervisekindlustusse ? nn teise tervisekindlustuse samba kanda jääksid haigushüvitised, mis praegu neelavad kuuendiku tervishoiurahast.
Ainult et arstid ja ametnikud peaksid reformikava koos kokku panema - tervishoiutöötajate streigi- ja kriisiähvardustele peab tulema lõpp.
Toimetusele ei meeldi ühegi tülitseva poole käitumine. Haiglajuhtide ja arstide taktika sarnaneb väljapressimisele. See kahandab toimetuse silmis nende nõudmiste tõsidust, kuigi tuleb tunnistada, et see on tõhus vahend avalikkuse tähelepanu keskmesse jõudmiseks.
Samas, probleem on olemas - meie arstide palgad on tõepoolest väiksemad kui enamikus Euroopa Liidu maades, mistõttu lahkuvad siit paljud arstid - mullu näiteks 150 arsti. Tallinna tervishoiujuhi Peeter Mardna sõnul on olukorras jätkudes meil 10 aasta pärast kolmandiku võrra vähem arste kui täna.
Riik ei ole end näidanud usaldusväärse partnerina: sotsiaalminister kirjutas septembris alla palgakokkuleppele arstidega, kuid ei taha seda täita. Haigekassa aga vastandab arste patsientidega, väites, et arstid saaksid palgatõusu vaid raviteenuste arvelt. Probleemipuntra vastastikku nagu kuuma kartuli loopimine olukorda ei paranda.
Mitme haigla juhi väitel lõpeb Eestis kõrgtasemel operatsioonide tegemine, kui kehtima jäävad haigekassa pakutud teenuste hinnad. Samas ei selgita nad, miks ikkagi teenuse hinnad pidevalt laes on, samal ajal kui tarbijahinnaindeks tõuseb aeglaselt, nii mitme aasta vältel.
Saab tervishoid raha juurde, võib arvata, et tervishoiuteenuste hinnad tõusevad veelgi. Nagu on näiteks kallinenud teedeehitus pärast rahasüsti Euroopast. Seepärast ei tule kõne alla ka sotsiaalmaksu ravikindlustusmaksu osa tõstmine, mida pakkus välja Tartu Ülikooli kliinikumi juhatuse esimees Urmas Siigur jt tervishoiujuhid.
Ravikindlustatuid on meil üle 1,2 miljoni, ravi maksavad kinni aga vähem kui 600 000 maksumaksjat. Siht ei saa olla järjest suuremad maksud, riigi asi on mõelda, kuidas suurendada maksumaksjate hulka ning kätte saada kõik kehtestatud maksud ? ka ümbrikupalkade vähendamine on üks allikas, kust saaks raha arstide palgatõusuks. Ja samal ajal teeme ka tervishoiusüsteemi korda.
Autor: ÄP
Enimloetud
1
5
Kuidas leida äripartnereid Aasias
Viimased uudised
“Tippkohtumise” saates edukas ettevõtja Reet Roos
Mitmed aktsiad näitavad siiski langust
Mitmed aktsiad näitavad siiski langust
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Mullu tegi õlleäri rekordkasumi!
Podcastid
Intervjuu maailmakuulsa infosõja asjatundjaga
Jaanus Mody: “Sisuliselt väljapressimine.”
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Äripäeva esilehele