• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Vähe raha - ajab kaklema, palju raha paneb laristama

    Tõsine tüli on puhkenud raha pärast haiglajuhtide ja arstide ning teiselt poolt haigekassa ja sotsiaalministri vahel ? esimesed nõuavad ligi miljard krooni rohkem, kui teistel anda on. Kui nõutud summat ei leita, ennustavad tervishoiutöötajad seninägematut kriisi Eesti meditsiinis, samuti ei välista nad streiki tuleva aasta alguses.
    Äripäev ei pea tervishoiu suurimaks probleemiks raha vähesust, vaid suurt jäika ja ebaefektiivset süsteemi, mille töö tahab veelkordset ümberkorraldust.
    Tervishoiule eraldatav rahasumma on iga aastaga suurenenud umbes poole miljardi krooni võrra - aastal 2002 oli tervishoiueelarve veidi üle 5 miljardi krooni ja mullu 5,5 miljardit, siis tänavu küünib see üle 6 miljardi piiri. Arstideni, paistab, pole raha jõudnud. Sellisesse süsteemi veel suuremate summade paigutamine meditsiini muresid ei lahendaks, pigem võrduks see ise enda juukseidpidi soost välja tõmbamisega.
    Toimetus ei näe teist võimalust, kui et paljureformitud tervishoiusüsteemis peab ilmselt veel ühe reformi ette võtma ? süsteem tuleb muuta läbipaistvamaks, rohkem tuleb tähelepanu pöörata haiguste ennetamisele, haiguste varasemale ja täpsele diagnoosimisele. Samuti tuleb soodustada inimeste panustamist vabatahtlikku tervisekindlustusse ? nn teise tervisekindlustuse samba kanda jääksid haigushüvitised, mis praegu neelavad kuuendiku tervishoiurahast.
    Ainult et arstid ja ametnikud peaksid reformikava koos kokku panema - tervishoiutöötajate streigi- ja kriisiähvardustele peab tulema lõpp.
    Toimetusele ei meeldi ühegi tülitseva poole käitumine. Haiglajuhtide ja arstide taktika sarnaneb väljapressimisele. See kahandab toimetuse silmis nende nõudmiste tõsidust, kuigi tuleb tunnistada, et see on tõhus vahend avalikkuse tähelepanu keskmesse jõudmiseks.
    Samas, probleem on olemas - meie arstide palgad on tõepoolest väiksemad kui enamikus Euroopa Liidu maades, mistõttu lahkuvad siit paljud arstid - mullu näiteks 150 arsti. Tallinna tervishoiujuhi Peeter Mardna sõnul on olukorras jätkudes meil 10 aasta pärast kolmandiku võrra vähem arste kui täna.
    Riik ei ole end näidanud usaldusväärse partnerina: sotsiaalminister kirjutas septembris alla palgakokkuleppele arstidega, kuid ei taha seda täita. Haigekassa aga vastandab arste patsientidega, väites, et arstid saaksid palgatõusu vaid raviteenuste arvelt. Probleemipuntra vastastikku nagu kuuma kartuli loopimine olukorda ei paranda.
    Mitme haigla juhi väitel lõpeb Eestis kõrgtasemel operatsioonide tegemine, kui kehtima jäävad haigekassa pakutud teenuste hinnad. Samas ei selgita nad, miks ikkagi teenuse hinnad pidevalt laes on, samal ajal kui tarbijahinnaindeks tõuseb aeglaselt, nii mitme aasta vältel.
    Saab tervishoid raha juurde, võib arvata, et tervishoiuteenuste hinnad tõusevad veelgi. Nagu on näiteks kallinenud teedeehitus pärast rahasüsti Euroopast. Seepärast ei tule kõne alla ka sotsiaalmaksu ravikindlustusmaksu osa tõstmine, mida pakkus välja Tartu Ülikooli kliinikumi juhatuse esimees Urmas Siigur jt tervishoiujuhid.
    Ravikindlustatuid on meil üle 1,2 miljoni, ravi maksavad kinni aga vähem kui 600 000 maksumaksjat. Siht ei saa olla järjest suuremad maksud, riigi asi on mõelda, kuidas suurendada maksumaksjate hulka ning kätte saada kõik kehtestatud maksud ? ka ümbrikupalkade vähendamine on üks allikas, kust saaks raha arstide palgatõusuks. Ja samal ajal teeme ka tervishoiusüsteemi korda.
    Autor: ÄP
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Agris Adamberg: tubakaaktsiisiga saaks tervisekahjusid vähendada
Aktsiisipoliitika võiks ümber teha nii, et vähem kahjulikud tooted maksustatakse väiksema aktsiisiga, kirjutab alternatiivsete tubakatoodete aktsiisi mõju uurinud Agris Adamberg.
Aktsiisipoliitika võiks ümber teha nii, et vähem kahjulikud tooted maksustatakse väiksema aktsiisiga, kirjutab alternatiivsete tubakatoodete aktsiisi mõju uurinud Agris Adamberg.
Suur ülevaade: analüütikud näitavad rohelist ja punast tuld just neile Balti börsi aktsiatele
Eelmise aasta eufooriline meeleolu ja ahnus aktsiaturgudel on asendunud kohati hirmuga. Kogenumad investorid piiluvad häid ostukohti, analüütikute pakutud hinnasihid on üks viis, kuidas aktsiaid portfelli juurde noppida.
Eelmise aasta eufooriline meeleolu ja ahnus aktsiaturgudel on asendunud kohati hirmuga. Kogenumad investorid piiluvad häid ostukohti, analüütikute pakutud hinnasihid on üks viis, kuidas aktsiaid portfelli juurde noppida.
Miks just nemad ehk kogu tõde parimatest juhtidest
Konkursi "Parim juht" finalistid on eeskujuks nii isikupärase käekirja kui ka juhtimisstiiliga, samuti julgusega kutsuda ettevõtte omanik maadlema. Küsimuste küsimusele ehk kuidas pikaaegselt edukas olla ja tipus püsida, on neil kõigil eeldused õigesti vastata, leiab juhtimisekspert Mait Raava.
Konkursi "Parim juht" finalistid on eeskujuks nii isikupärase käekirja kui ka juhtimisstiiliga, samuti julgusega kutsuda ettevõtte omanik maadlema. Küsimuste küsimusele ehk kuidas pikaaegselt edukas olla ja tipus püsida, on neil kõigil eeldused õigesti vastata, leiab juhtimisekspert Mait Raava.
Miks just nemad ehk kogu tõde parimatest juhtidest
Konkursi "Parim juht" finalistid on eeskujuks nii isikupärase käekirja kui ka juhtimisstiiliga, samuti julgusega kutsuda ettevõtte omanik maadlema. Küsimuste küsimusele ehk kuidas pikaaegselt edukas olla ja tipus püsida, on neil kõigil eeldused õigesti vastata, leiab juhtimisekspert Mait Raava.
Konkursi "Parim juht" finalistid on eeskujuks nii isikupärase käekirja kui ka juhtimisstiiliga, samuti julgusega kutsuda ettevõtte omanik maadlema. Küsimuste küsimusele ehk kuidas pikaaegselt edukas olla ja tipus püsida, on neil kõigil eeldused õigesti vastata, leiab juhtimisekspert Mait Raava.
Välisinvestorid on Eestiga rohkem rahul, kuid pole kedagi palgata
Nii nagu kohalikel ettevõtjatel, on Eestis tegutsevatel välisinvestoritel küllaltki sarnased mured, kinnitas nende seas tehtud uuring: pole piisavalt töötajaid, kimbutavad kallid elektriarved ning geopoliitiline olukord paneb kukalt kratsima, tarneahelast rääkimata. Eksperdid näevad aga probleemides võimalusi.
Nii nagu kohalikel ettevõtjatel, on Eestis tegutsevatel välisinvestoritel küllaltki sarnased mured, kinnitas nende seas tehtud uuring: pole piisavalt töötajaid, kimbutavad kallid elektriarved ning geopoliitiline olukord paneb kukalt kratsima, tarneahelast rääkimata. Eksperdid näevad aga probleemides võimalusi.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.