Läti ehitaja läheb Rootsi ametiühinguga kohtusse

Läti firma väitel on reedel nende vastu alustatud blokaad koolimaja ehitusel Vaxholmis nende diskrimineerimine ja ELi tööjõu ja teenuste vaba liikumise põhimõtte rikkumine.

Palgavaidlus on põhimõtteline ? kas Rootsis töötavatele võõrriigi töölistele tuleks palka maksta Rootsi või teise riigi palgalepingute alusel. Rootsi valitsus toetab oma ametiühinguid, Läti valitsus on valmis minema Euroopa Kohtuni.

Sarnane konflikt ametiühingutega oli äsja Gesundabergeti suusakuurordis töötanud eestlastel, kes sunniti koju tagasi pöörduma.

Rootsis on ametiühingul õigus rakendada meetmeid välisfirmade vastu, kes ei täida Rootsi kollektiivlepinguid. ELi kohtus pole aga seni arutatud, kuivõrd on Rootsi palgakokkulepete mudel koosõlas ELi siseturu reeglitega. Vaidlusest Läti firmaga võib saada pretsedent.

ELi tööõiguse professori Niklas Bruuni sõnul võib kohus leida, et blokaad on liiga tugev surveabinõu. Ka ei pruugi kohus õigeks pidada, et Rootsi ehitustööliste ametiühing nõudis lätlastelt miinimumpalgast kõrgema palga maksmist.

Läti ehitusfirma Laval un Partneri oli valmis kollektiivlepingut sõlmima ja maksma miinimumpalka 190 Eesti krooni tund. Rootslased nõudsid aga tunnipalgaks 254 krooni, keskmist taset Stockholmi ümber.

Läti advokaat Anders Elmer taotleb Rootsi töövaidluste kohtult, et see kuulutaks blokaadi seadusevastaseks.

Rootsi peaminister Göran Persson leiab aga, et ametiühingute nõudmised on põhjendatud. ?Me ei kavatse kasutada ELi laienemist palkade allasurumiseks Rootsis,? ütles ta.