• Jaga lugu:

    Rahmin: Eesti kasv ületas eurotsooni oma 4,3 protsendipunkti võrra

    Eesti majanduskasv ületas kolmandas kvartalis eurotsooni oma 4,3 protsendipunkti võrra, edastas rahandusministeerium.

    Majanduskasvu kiirenemine tulenes ekspordi kasvu kiirenemisest, ekspordi kasv ületas oluliselt sisenõudluse kasvu, märkis ministeerium edastatud teates.
    Kaupade ja teenuste bilansi negatiivne saldo suurenes jooksevhindades 18,7 protsenti, seda hoolimata kaupade ja teenuste ekspordi kiiremast kasvust impordiga võrreldes. Ekspordi kasvu toetas kõigi kolme suurema kaubagrupi, masinate ja seadmete, puidu ja tekstiili, väljaveo mahu kasv. Teenuste bilansi ülejäägi suurenemine 12,7 %ni prognoositavast SKPst tulenes reisi- ja muude äriteenuste panusest. Eeldame samas, et transiidi mahu kasv jääb III kvartalis II kvartali tasemele, märkis ministeerium.
    Eratarbimiskulutuste stabiilselt kiiret kasvu toetasid kolmandas kvartalis palga reaalkasvu kiirenemine, jätkuvalt head laenu- ja liisingutingimused ning madalad laenude ja hoiuste intressimäärad ning tarbijate optimism.
    Investeeringute kasvutempo ei olnud kolmandas kvartalis nii kiire kui teises kvartalis, kuid püsis mõõdukas. Kasvu alanemisele viitasid ehitussektori tõusu ning välisinvesteeringute sissevoolu mõningane aeglustumine. Kasvu jätkasid valitsussektori investeeringud ning kapitalikaupade import.
    Neljandas kvartalis ootab ministeerium majanduskasvu aeglustumist, seda osaliselt kõrge võrdlusbaasi tõttu. Mõju avaldab maailmamajandus, mis hakkas aeglustumise märke näitama juba kolmandas kvartalis. Kasvu aeglustumisele viitab ka mõnevõrra alanenud ettevõtjate kindlustunne nii kaubanduses kui tööstuses, ehituses ning teeninduses. Prognoosi kohaselt peaks impordi kasv aasta viimases kvartalis aeglustuma ja ekspordi kasv ületama impordi kasvu. Eratarbimise stabiilne kasv jätkub selle aasta lõpuni. Investeeringute kasv peaks neljandas kvartalis jääma kolmanda kvartali tasemele.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Kaamose tegevjuht: Lätis (veel) buumi ei ole
Läti kinnisvaraturu viimaste aastate kasvutempo pole küll selline nagu Eestis, aga see-eest tugeva kasvupotentsiaaliga, nendib kolm aastat lõunanaabrite turul tegutsenud Kaamos Kinnisvara värske tegevjuht Taimo Murer.
Läti kinnisvaraturu viimaste aastate kasvutempo pole küll selline nagu Eestis, aga see-eest tugeva kasvupotentsiaaliga, nendib kolm aastat lõunanaabrite turul tegutsenud Kaamos Kinnisvara värske tegevjuht Taimo Murer.
Tehnoloogiahiiud lõid ootusi; investorite tuju see ei tõstnud
Täna tulemused teatanud suured tehnoloogiafirmad ületasid mitmeski osas prognoose. Investorite kehva tuju see aga ei tõstnud, sest mõned aktsiad jätkasid langust ka järelturul, pärast tulemuste teatavakstegemist.
Täna tulemused teatanud suured tehnoloogiafirmad ületasid mitmeski osas prognoose. Investorite kehva tuju see aga ei tõstnud, sest mõned aktsiad jätkasid langust ka järelturul, pärast tulemuste teatavakstegemist.
Raadiohommikus: börsid ja miks energia nii kalliks muutub
Kolmapäeval teatab teise kvartali tulemused elektroonikatööstus Harju Elekter. Ettevõtte juht Tiit Atso kommenteerib neid ja tulevikuplaane-väljavaateid Äripäeva raadio kolmapäevases hommikuprogrammis.
Kolmapäeval teatab teise kvartali tulemused elektroonikatööstus Harju Elekter. Ettevõtte juht Tiit Atso kommenteerib neid ja tulevikuplaane-väljavaateid Äripäeva raadio kolmapäevases hommikuprogrammis.
Leedu autovedajaid süüdistatakse orjapidamises Lisatud video Leedu juhtide karmist elust
Leedu autovedajad on krahhi äärel: valitseb täielik veokijuhtide põud, kuna aastane kvoot kolmandatest riikidest pärit juhtide tööle lubamiseks sai täis juba mais ning kaks kuud kestnud ootamise järel teatas valitsus, et kvooti ei suurendata. Otsust võis mõjutada hiljuti avaldatud ajakirjanduslik dokumentaaluurimus Leedu vedajatest kui 21. sajandi orjapidajatest.
Leedu autovedajad on krahhi äärel: valitseb täielik veokijuhtide põud, kuna aastane kvoot kolmandatest riikidest pärit juhtide tööle lubamiseks sai täis juba mais ning kaks kuud kestnud ootamise järel teatas valitsus, et kvooti ei suurendata. Otsust võis mõjutada hiljuti avaldatud ajakirjanduslik dokumentaaluurimus Leedu vedajatest kui 21. sajandi orjapidajatest.