Rahmin: Eesti kasv ületas eurotsooni oma 4,3 protsendipunkti võrra

Majanduskasvu kiirenemine tulenes ekspordi kasvu kiirenemisest, ekspordi kasv ületas oluliselt sisenõudluse kasvu, märkis ministeerium edastatud teates.

Kaupade ja teenuste bilansi negatiivne saldo suurenes jooksevhindades 18,7 protsenti, seda hoolimata kaupade ja teenuste ekspordi kiiremast kasvust impordiga võrreldes. Ekspordi kasvu toetas kõigi kolme suurema kaubagrupi, masinate ja seadmete, puidu ja tekstiili, väljaveo mahu kasv. Teenuste bilansi ülejäägi suurenemine 12,7 %ni prognoositavast SKPst tulenes reisi- ja muude äriteenuste panusest. Eeldame samas, et transiidi mahu kasv jääb III kvartalis II kvartali tasemele, märkis ministeerium.

Eratarbimiskulutuste stabiilselt kiiret kasvu toetasid kolmandas kvartalis palga reaalkasvu kiirenemine, jätkuvalt head laenu- ja liisingutingimused ning madalad laenude ja hoiuste intressimäärad ning tarbijate optimism.

Investeeringute kasvutempo ei olnud kolmandas kvartalis nii kiire kui teises kvartalis, kuid püsis mõõdukas. Kasvu alanemisele viitasid ehitussektori tõusu ning välisinvesteeringute sissevoolu mõningane aeglustumine. Kasvu jätkasid valitsussektori investeeringud ning kapitalikaupade import.

Neljandas kvartalis ootab ministeerium majanduskasvu aeglustumist, seda osaliselt kõrge võrdlusbaasi tõttu. Mõju avaldab maailmamajandus, mis hakkas aeglustumise märke näitama juba kolmandas kvartalis. Kasvu aeglustumisele viitab ka mõnevõrra alanenud ettevõtjate kindlustunne nii kaubanduses kui tööstuses, ehituses ning teeninduses. Prognoosi kohaselt peaks impordi kasv aasta viimases kvartalis aeglustuma ja ekspordi kasv ületama impordi kasvu. Eratarbimise stabiilne kasv jätkub selle aasta lõpuni. Investeeringute kasv peaks neljandas kvartalis jääma kolmanda kvartali tasemele.