Äripäev on arvamusel, et käesoleva aasta viimastel kuudel kiirenenud hindade tõusu trend jätkub ka järgmise aasta esimesel poolel See soosib laenamist säästmise asemel.

Lõppeval aastal on tarbijahinnaindeksit tagant lükanud toidukaupade, transpordi- ja eluasemeteenuste kallinemine. Olulist rolli mängib autokütuse hinnatõus, mille on põhjustanud nafta kõrge hinnatase maailmaturul ja Euroopa Liiduga liitumise järel toimunud aktsiisimäärade tõus.

Järgmisel aastal mõjutab hinnakasvu elektri kallinemine, mis põhjustab mitmete teiste kütteliikide hindade tõusu. Erandiks on maagaas, mis Eesti Gaasi kavade kohaselt kallineb 2006. aastal. Lisaks tõuseb Tallinnas vee hind.

Kuigi äriklientide jaoks on elektri hinnamuutus kõige väiksem, võib see olla erinevatele ettevõtetele hea põhjendus hinnapoliitika muutmiseks.

Inflatsioonitempo kiirenemine avaldab survet tööjõukuludele ja palgakasvu kiirenemine mõjutab omakorda hindade kasvu positiivselt. Avanenud tööturg on töövõtjatele mänginud kätte parema positsiooni palgakõnelusteks.

Mis siis räägib hinnatõusu vastu? Nafta on viimastel päevadel maailmaturul odavnenud ja kui see jätkub, siis odavneb autokütus ka Eestis. Mitme jaeketi laienemine ja sellega kaasnev importkauba osa suurenemine tihendab konkurentsi kaubandusturul. See pidurdab toidukaupade hinnatõusu. Riiete, jalatsite ja kodukaupade hindade langus jätkub ka järgmisel aastal. Konkurentsi tihenemine muudab soodsamaks ka mobiiltelefoni kasutamise.

Arvestades selle aasta kolmanda kvartali tugevat 6,2 protsendi suurust majanduskasvu, võib inflatsioonitempo kiirenemist pidada loomulikuks. Pigem oli möödunud aastal hinnatõus üllatavalt tagasihoidlik.

Praegune olukord on soodne neile eraisikutele või ettevõtjatele, kes on võtnud pangast laenu või plaanivad seda teha. Erinevalt tarbijahinnaindeksist on laenuintressid langenud ja see areng jätkub järgmise aasta esimesel poolel.

Kui varemalt ootasid analüütikud, et Euroopa Keskpank tõstab kohe-kohe intresse, siis nüüd on meelsus muutunud ja oodatakse hoopis intressitaseme alanemist. Sellele viitab Euroopa suurte majanduste tagasihoidlik kasv ja inflatsioonitempo aeglustumine eurotsoonis.

Kui konkurents meie pangandusturul püsib terav, siis on tõenäoline, et kinnisvaraturul rahunemist ei toimu. Pigem võib prognoosida kinnisvarahindade kasvu, sest kinnisvara rendihinda meeldib Eestis siduda tarbijahinnaindeksiga.

Võib väita, et statistikaameti avalikustatud tarbijahinnaindeksi muutus peegeldab minevikku ning inflatsiooniprognoosid tehakse lühiajalist perspektiivi arvestades. Laenu võetakse aga pikaks ajaks. Seetõttu ei tasu inflatsioonitempo kiirenemise tõttu ka suurendada laenukoormust.

Teisalt on aga praegu raske soovitada inimestele säästmist. Need inimesed, kes hoiavad oma sääste Eesti pankades tähtajalisel või jooksval hoiusel, on pea olematuid hoiuseintresse arvestades selged kaotajad. Seetõttu soovitab toimetus raha hoiustamisest loobuda ning säästud investeerida börsifirmade aktsiatesse või erinevatesse fondidesse. Jah, te võite raha kaotada, kuid võite ka tulu teenida. Raha pangas hoides väheneb teie säästude väärtus aga tänu kiirenenud inflatsioonile kindlasti.

Autor: ÄP