Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Eesti on kahe aasta pärast eurole üleminekuks valmis
Rahandusministri hinnangul on Eesti kahe aasta pärast valmis liituma Euroopa Liidu ühisraha euroga.
Rahandusminister Taavi Veskimägi osales eile EL liikmesriikide rahandusministrite nõupidamisel Brüsselis.Ministrite kohtumise peateemadeks olid: Euroopa Komisjoni ja Euroopa Keskpanga (ECB) poolt koostatud konvergentsiaruannete heakskiitmine, EL järgmise finantsraamistiku kulude arutelu ning alkoholiaktsiisipoliitika tulevik, teatas ministeerium.
Komisjon ja Euroopa Keskpank tutvustasid oma järeldusi konvergentsiaruannete kohta, tõstes majandusliku konvergentsi, sh eriti eelarveolukorra osas, esile just Eestit. Taavi Veskimägi tõdes, et aruannetes sisalduv tunnustus Eesti majandus- ja fiskaalpoliitika edukusele annab alust loota, et senise kursi jätkumisel oleks meil võimalik euro kasutusele võtta alates 01.01.2007. Valitsuse eesmärk on euro kasutuselevõtuks tehniliselt valmis olla 2006.a keskel. Uued konvergentsiaruanded koostatakse 2 aasta pärast ning nende alusel otsustatakse Eesti eurotsooni kõlbulikkus.
EL järgmise eelarveraamistiku osas esitasid ministrid oma seisukohti tulevaste EL eelarvekulude vallas. ?Kahjuks on edasiminek kompromissi suunas olnud minimaalne: selgelt eristuvad EL eelarve minimeerimise ja maksimeerimise eest seisvad riigid. Arvestades liidu tulevasi laienemisi on Eestil kasulik olla eelarvemahu vähendajate leeris. Kui seisame selle eest, et uute liikmesriikide struktuuriabi ning maaelu arengu vahendid liidu eelarvest ei väheneks ning eelarvekokkuhoid tuleks eelkõige rikaste riikide arvelt, tähendaks see meile väiksemat sissemakset liidu eelarvesse,? kommenteeris Veskimägi.
Lisaks käsitlesid ministrid alkoholipoliitika tulevikku liidus. Teadaolevalt seisavad põhjamaad alkoholiaktsiiside alammäärade tõstmise, veinile aktsiisi alammäära kehtestamise (praegu on määr 0) ning reisijate aktsiisivabade kaubakoguste piiramise eest.
?Toetan veinile aktsiisi alammäära kehtestamist, kuna ei näe põhjust veinile eristaatuse säilitamiseks mõningate riikide survel. Mis puudutab aktsiisivabade kaubakoguste piiramist, siis olen igati igasuguste takistuste kaotamise poolt kaupade vaba liikumise osas, seistes sarnaselt Euroopa Komisjoniga selle eest, et limiidid reisijate aktsiisivabadele kaubakogustele üldse kaotataks. Reisijad ei peaks rehkendama, mitu pudelit neil on võimalik teisest liikmesriigist soodsalt osta. Näiteks praegu saab reisija teisest liikmesriigist osta 11 kasti õlut ja 20 pooleliitrist pudelit kanget alkoholi