• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Madalam palk katseajal vastuolus euroõigusega

    Vastavalt väljakujunenud praktikale näib see paljudele seaduslik, tuginetakse n-ö tavaõigusele. Kuid tegemist on sügava vastuoluga rahvusvahelise, sh Euroopa õiguse ning muuhulgas ka meie palgaseaduse paragrahviga 51, mis räägib võrdse tasustamise printsiibist, kinnitas Eesti Ametiühingute Keskliidu õigussekretär Tiia E. Tammeleht.
    Kui töötaja teeb sama tööd samal tasemel, ei ole mingit alust talle teistest madalamat palka maksta. ?Katseaeg ei saa olla aluseks töötajale madalama palga maksmiseks,? kinnitas Tammeleht.
    Tammelehe sõnul on kahetsusväärne, et vastavalt väljakujunenud tavale püütakse täna seadustada katseaja madalam palk avalikele teenistujaile, võrdse palga maksmise põhimõte on üldkehtiv ning laieneb kõigile, sõltumata sellest, millises sektoris töösuhe sõlmitakse.
    ?Nii tööandjale kui ka töötajale tuleb rohkem selgitada, et senine praktika ei ole õige,? lausus Tammeleht.
    USA taustauuringufirma tarkvaraprogrammide tootmisega tegeleva Eesti tütarfirma HireRight juristist juhi Kiira Kure sõnul peetakse nende ettevõttes katseajal inimesele madalama palga maksmist ebaseaduslikuks. ?Sõlmides töölepingut, lepitakse kokku palgamääras, mida tööandja töötajale vastava töö tegemise eest maksab. See ongi töötaja palk nii katseajal kui ka peale katseaja lõppu,? kinnitas Kure.
    Tallinna ja Harjumaa tööinspektsiooni juhataja Jaan Kiviall on aga teisel arvamusel. Kui nii on poolte vahel kokku lepitud, siis ei keela seda keegi ? igal ajal võib palka tõsta, sõnas Kiviall. Katseaja palk ei tohi siiski olla väiksem kui miinimumpalk ka poolte kokkuleppel.
    Kivialli sõnul on halb, kui tööandja algul lubab üht ja hiljem seda lubadust ei täida. ?Vaieldav ja pahatahtlik on see, kui käigu pealt midagi muudetakse ja inimene hakkab teenima vähem, kui ta arvestas,? selgitas Kiviall.
    Ka Falck Eesti personalijuht Eela Velström on seda meelt, et madalamat palka katseajal ei saa ebaseaduslikuks pidada. ?Kui pooled lepivad kokku katseajas, siis nad lepivad kokku ka selle tingimustes,? selgitas Velström.
    Velströmi sõnul on ametikohti, kus katseaja madalam palk on lisamotivaatoriks töötajale enda tõestamisel, samas kui turvatöötajat ei ole põhjust madalama palga peal pidada. Katseaja palka on mõtet rakendada spetsialisti tasemest ülespoole, märkis Velström.
    Katseaja lõpus palga tõstmine on Velströmi sõnul loomulik, kuid on kummaline, kui tööandja leiab, et palka pole põhjust muuta, aga jätkab siiski töösuhet. ?See tähendab, et töötaja ei tulnud katseajal tööga toime ning jääb arusaamatuks, miks temaga töösuhet jätkatakse,? lausus Velström.
    HireRightis on kõigil tööd alustavatel töötajatel neljakuuline katseaeg ilma palgavaheta. Palga maksmisel lähtutakse töö sisust ja töötaja kvalifikatsioonist. Palkade ümbervaatamise sagedus on ettevõtte palgapoliitikas kirjas ja kehtib kõigile töötajatele, ühele töötajale eraldi palgaülevaatust ei ole põhjust korraldada, selgitas Kure.
    Kure sõnul ei pea ta õigeks ka seda, kui inimene ise pakub, et töötab madalama palgaga ja tööandja nõustub sellega.
    ?Mina olen sellest keeldunud, sest ma ei saa maksta inimesele madalamat palka, kui palgaskaala tema ametikohale ette näeb,? kinnitas Kure.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Jüri Raidla: demokraatia on eduka Eesti pant
Koroonapandeemia on puudutanud mitte ainult rahva, vaid ka Eesti demokraatia tervist. See on teema, millega meil tuleb vaba ühiskonna ja majanduse hoidmiseks tegeleda, kirjutab arvamuskonkursi Edukas Eesti toetaja Ellex Raidla advokaadibüroo asutaja ja vanempartner Jüri Raidla.
Koroonapandeemia on puudutanud mitte ainult rahva, vaid ka Eesti demokraatia tervist. See on teema, millega meil tuleb vaba ühiskonna ja majanduse hoidmiseks tegeleda, kirjutab arvamuskonkursi Edukas Eesti toetaja Ellex Raidla advokaadibüroo asutaja ja vanempartner Jüri Raidla.
Bercmani aktsionärid võtsid Krakuli omaks
Bercman Technologies tänane erakorraline aktsionäride koosolek kiitis ühehäälselt heaks Krakuliga sõlmitud väärtpaberite vahetuslepingu.
Bercman Technologies tänane erakorraline aktsionäride koosolek kiitis ühehäälselt heaks Krakuliga sõlmitud väärtpaberite vahetuslepingu.
IT- ja arvutifirmade TOP: keskmise suurusega ettevõtetele muutuvad uued tehnoloogiad liiga kalliks
Äripäeva TOPi saates räägime seekord IKT sektorist. Uute tehnoloogiate ja IT teenuste hinnad on viimasel aastal kasvanud kiiresti. Edasine hinnatõus võib viia olukorrani, kus keskmise suurusega ettevõtete jaoks muutuvad uued tehnoloogiad liiga kalliks ning ettevõtted hakkavad kaotama konkurentsivõimet välisturgudel. IKT ettevõtete jaoks oli aasta väga edukas ja kasv jätkub vääramatult ka järgnevatel aastatel.
Äripäeva TOPi saates räägime seekord IKT sektorist. Uute tehnoloogiate ja IT teenuste hinnad on viimasel aastal kasvanud kiiresti. Edasine hinnatõus võib viia olukorrani, kus keskmise suurusega ettevõtete jaoks muutuvad uued tehnoloogiad liiga kalliks ning ettevõtted hakkavad kaotama konkurentsivõimet välisturgudel. IKT ettevõtete jaoks oli aasta väga edukas ja kasv jätkub vääramatult ka järgnevatel aastatel.
Jaekaubanduse käive kasvas 10 protsenti
Jaekaubandusettevõtete müügitulu oli oktoobris 784 miljonit eurot. Müügitulu suurenes eelmise aasta sama kuuga võrreldes püsivhindades 10% ning inflatsiooniga arvestamata isegi 18%.
Jaekaubandusettevõtete müügitulu oli oktoobris 784 miljonit eurot. Müügitulu suurenes eelmise aasta sama kuuga võrreldes püsivhindades 10% ning inflatsiooniga arvestamata isegi 18%.