USA ei hoia igavesti Euroopa majandust püsti

Artikkel

- Uudised
- 12. detsember 2004 kell 22:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
USA ei hoia igavesti Euroopa majandust püsti
Pärast pea 15 aastat enneolematut kasvu, mida häiris vaid lühike jahtumine 2000?2001, on USA endale kokku kuhjanud tohutu hulga kohustusi välisinvestorite ees, mis võrduvad 25 protsendiga riigi SKPst. USA jooksevkonto puudujääk ületab 5% SKPst ja välisvõlg suureneb kiiresti. Kuid ükski maa ei saa koguda võlga lõputult.
1985, kui USA jooksevkonto puudujääk jõudis 120 miljardi dollarini (kolmandik tänasest tasemest), lõpetas muu maailm selle finantseerimise. Tulemus: dollari väärtuse järsk kukkumine ? dollar odavnes Saksa marga suhtes 50%.
Maailm ei saa tegelikult lubada endale USA jooksevkonto puudujäägi kadumist, vähemalt mitte kiiremas korras. Kui USA import Euroopalt ära võtta, kaoks kohe see pisike kasv, mida Euroopa on viimasel ajal näinud. Piisas sellest, et euro tõusis viimastel kuudel 1,2 dollarilt 1,3 dollarile, et Euroopa kasv jäi III kvartalis seisma.
Enne kui dollar hakkas nõrgenema, kasvas eksport 25 Euroopa Liidu liikmesmaalt 6,5% aastas, samal ajal kasvas tarbimine 2% ja investeeringud 3%. Isegi Jaapanis vedas hiljutist taastumist pea eranditult eksport. Kuid nüüd, kui jeen tugevneb, näib, et ka Jaapani kasv on peatunud.
Nüüd, kus keskpangad kogu maailmas, täis dollareid ja kaubanduspuudujääke, hakkavad murelikuks muutuma, on võimalikke lahendusi kolm. Üks võimalus on see, et USA säästab tulevikus rohkem. Kuid see on ebatõenäoline, vähemalt lähitulevikus, kui vaadata president Bushi ambitsioonikaid rahandusplaane ja jätkuvat sõda Iraagis.
Ka USA erasäästud on kergelt miinuses ja nende suurendamine võib viia kasvu aeglustumiseni.
Teine võimalus on jõulisem: dollari devalveerimine, mis vähendaks tuntavalt dollari väärtust euro ning jeeni suhtes. Hiina jüaani väärtuse ümberhindamine oleks samuti abiks.
Kolmas võimalus on Euroopa kasvu kiirenemine, mis suurendaks USA eksporti. See saab juhtuda ainult siis, kui Euroopa ettevõtted kärbivad kulusid ja suurendavad tootlikkust. Nagu alati, on kuulda plaane ja lubadusi viia läbi struktuurireforme, kuid täide ei viida neist lähimal ajal ilmselt ühtki.
Mida siis teha? Üks alternatiiv on suurendada Euroopas töötundide arvu palka tõstmata. 1970ndail tegid ameeriklased ja eurooplased tundide arvult sama palju tööd.
Täna töötatakse Prantsusmaal ja Saksamaal keskmiselt 50% vähem kui USAs. Osalt on see tingitud Euroopa kõrgetest maksudest, ja siin pole midagi teha. Keegi ei suuda sundida inimest töötama, kui ta leiab, et palk, mis talle pärast kõrgete maksude tasumist kätte jääb, on liiga väike, et ennast ära tasuda. Mõneti on tööaja vähenemise põhjus ka ametiühingute edukas tegevus kohustusliku puhkuseaja pikendamisel.
Töötundide arvu suurendav reform ei vähendaks töötajate sissetulekut, küll aga alandaks see tootmiskulusid.
Juba on näha mõningat sellesuunalist arutelu ajakirjanduses ja jääb vaid loota, et ka otsustajate ja ametiühinguliidrite ringis suletud uste taga. Kuniks see aga juhtub, on maailma huvides lasta USA-l edasi elada oma enneolematult suure jooksevkonto puudujäägiga ning rahastada seda 500 miljardi dollariga aastas.
Ikkagi ei saa see lõpmatuseni kesta. Euroopa peab hakkama lootma oma ressurssidele ja loobuma mõttest, et USA päästab Euroopa majanduse.
Kuid ärge siis üllatuge, kui oma järgmise allakäigu ajal süüdistab Euroopa oma hädades ikka USAd ja odavnevat dollarit. On alati hea, kui leidub patuoinas.
Autor: Alberto Alesina
Hetkel kuum