Kõik seebiks!

Osas seepides kumavad kaunid lilleõied, mõni näeb välja nagu tort, värvilised seebiroosid kaunistuseks peal. Seebikangist lõigatakse paras viilakas, pakitakse paberisse, lüüakse vabriku tempel peale, juurde saab kauni jutu just selle seebi imelistest koostisosadest ja veel imelisemast toimest. Kinkepakkidesse pannakse seepide vahele veel kuivatatud taimi, lilli ? tõeline vana aja unistus, mitte hügieenitarbed!

Stendersi seebivabriku ekspordijuhi Ieva Eglite lemmikseebiks on traditsiooniline lavendliseep. Kahekümne viie aastane Ieva on Stendersi frantsiisilepingute ja tütarfirmadega tegelenud kaks aastat. Praeguseks on lisaks 9 poele Riias ja 15 mujal Lätimaal avatud 5 kauplust Leedus, 4 Eestis, 4 Saksamaal, 4 Poolas, ligi 20 Venemaal, hiljaaegu avati poed Budapestis, Lahtis ja Roomas, nii et kokku kusagil 50 ringis ? arv muutub pidevalt. Järgmisel aastal jõutakse tõenäoselt ka USAsse ja Jaapanisse.

Suurem osa väljaspool Lätit asuvatest kauplustest tegutseb frantsiisi alusel, vaid Poolas on loodud tütarfirma. ?Kuidas te koostööpartnereid leiate?? küsin Ievalt. ?Meie ei otsi, meid leitakse. Iga päev helistatakse, iga paari kuu järel avame kusagil uue poe,? on vastus.

Varasemat seebitootmise kogemust kellelgi praegusest neljast omanikust ei ole. Idee sündis Zane ja Janis Bizin?il Euroopas ringi reisides, taolisi poode on näiteks Inglismaal. Esimesed retseptid leiti internetist, neid muudeti, täiendati natuke, vahetati mõned koostisosad looduslikemate vastu välja.

?Seebi keetmine on natuke nagu supi keetmine,? räägib Ieva Eglite. ?Alguses tehakse pliidi peal suures potis põhisegu valmis, siis lisatakse vajalikud lisaained, essentsid ja aroomiained. Lõpuks valatakse mass vormidesse hanguma. Mingeid masinaid selleks ei kasutata, kõik on käsitöö.? Kuna praegused renditud tootmispinnad on lootusetult kitsaks jäänud, kavatsetakse järgmisel aastal ehitada uus vabrik.

Küsin Ievalt, mis on Stendersi seebivabriku edu saladus. ?Me ei müü ainult kaupa ? seepi ?, vaid tahame, et inimestele meeldiks kogu ostmisprotsess, et nad saaksid meie poest midagi sellist, mis teeb neid õnnelikuks. Inimesed on väsinud masstoodangust, keemiast, eredatest värvidest, ebaisikupärastest supermarketilettidest.?

Enne järjekordse kaupluse avamist tehakse müüjatele põhjalik koolitus. Mitte ainult toodete tundmine pole tähtis, vähemalt sama oluline on see, kuidas ostja vastu võetakse, kuidas temaga suheldakse ja kuidas ta kauplusest ära saadetakse.

Juba novembri lõpus mängib kauplustes jõulumuusika ja tehakse ettevalmistusi tippkuuks. Esimese aasta detsembrikogemus veel meeles, pandi mullu aastalõpu ostubuumi ajaks kauplustesse juurde nii müüjaid kui ka kassasid, kuid ikka venisid järjekorrad pikaks. Inimesed olid valmis ootama pool tundi, terve tunni, et saada osa imelisest seebikogemusest. Ja kui vahepeal kaup ähvardas otsa lõppeda, pidid ka juhid minema vabrikusse seepi keetma, et riiulid päris tühjaks ei jääks. Nii on esimese aasta 300 000eurone käive kolmandaks ehk käesolevaks aastaks vähemalt seitsmekordistatud: käesoleval aastal arvatakse jõudvat kusagile kahe ja poole miljoni euro piirimaile.

Eelmisel aastal tunnistati Stendera ziepu fabrika turunduskonkursil Baltic Brand parimaks ilu- ja hügieenitooteks. Auhindu on võidetud ka pakendikonkurssidel.

Nostalgia müüb, nii et pole imestada, et Riia vanaprouad väidavad mäletavat, kuidas ?veel enne sõda vana hea Stendersi seebivabrik olemas oli?. Mis on küll puhas ettekujutus, sest ajaloolist eellast praegusel vabrikul ei ole, Stendersi nimi on valitud puhtalt kõla pärast ja kogu vana aja illusioon on osava turundustöö tulemus.