• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Päevapööramise taliriitus Pärnu Vallikäärus

    Vaatamata veel kesknädalal valitsenud koerailmale ei heida lavastaja Raivo Trass meelt ja kutsub kõiki esiemade ja -isade uskseid Pärnu Vallikääru ühiselt lõbutsema, mängima, naerma, laulma, tantsima ja uskuma.
    Jõulukuu 18. päeval saab Pärnu Vallikäärus alguse taliriitus ?Pööripäeva päike?.
    ?Sellist asja pole varem tehtud,? toob lavastaja Raivo Trass peamise põhjuse, miks peaks publik vaatamata sandivõitu ilmale kohale tulema. ?Lugu räägib naljast ja lõbust läbi uskumuste ja kombetalituste. Seega meist endist,? avab ta ja leiab taliriituse olevat hea põhjuse korraks teleri tagant välja saada või kaubamajades ringikammimisest loobuda.
    Iidsete puude all kerib end lahti lugu eestlastest ja nende igavesest igatsusest päikese ja soojuse järele. Loodusrahvana teadsid meie esivanemad hästi, kuidas ilmaväge ilusa ilma loitsimisel appi võtta. Sellest ka lugu.
    Etenduse idee autor on Raivo Trass ise, tekst on Sven Kivisildnikult.
    ?Tegu on väga hea tekstiga,? kinnitab Trass. ?Siin avaneb Sven Kivisildniku kui kirjaniku ja poeedi varjatum külg. Publik saab näha, et Kivisildnik on rahvalikult soe, lõbus ja tark.?
    Kuigi Raivo Trass keeldub kasutamast sõna muusikal ja kordab, et tegu on riitusega, ütleb autor Sven Kivisildnik, et näha saab siiski koguperemuusikali. Lihtsat lugu päikese tagasitoomisest, milles tegelasteks kaks muinaseesti peret. ?Muidugi on loos kerge nihe sees,? möönab ta ja lubab: ?Kui asjaolud hästi kokku langevad, tuleb sellest ideaalne meelelahutus kogu perele.?
    Kivisildnik ütleb, et Raivo Trass on Eesti näidendeid väga hästi lavastanud ja et Feliks Küti etendusele kirjutatud muusika on väga hea. ?Nii head vabaõhuetendust pole veel Pärnus tehtud,? lubab ta, lisades, et muidugi võib esmase reaktsioonina tunda, ?et okse tuleb?, kuuldes, et tegu on Eesti autori laulumänguga. ?Sain väljakutsega hakkama ja nüüd on see midagi enamat kui laulumäng. Kaldub sinna kunsti poole.? Kivisildnik on täiesti kindel, et keegi vaatajaist ei pettu. ?Olin esimesel lugemisproovil ja terve trupp lagistas naerda ning endal ka tulid pisarad silma,? häälestab ta publikut laupäevaseks esietenduseks.
    Kunstnik Andrus Jõhvik ning muusika autor Feliks Kütt.
    Pereema mängib Lii Tedre, pereisa Ahti Puudersell, tütart Ireen Kennik ja poega Lauri Kink. Naabrinaist ja naabrimeest kehastavad Kaili Närep ja Sepo Seeman, teekäijat Ago Anderson.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Massiimmigratsiooni hirmujutu ees põnnamine hoiab majandust kinni
Ülirange sisserännu kvoodi asendamisele mõistlike kitsendustega ei järgne massiimmigratsiooni ega äärmusrahvuslike mõtete populaarsuse plahvatuslikku tõusu, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Ülirange sisserännu kvoodi asendamisele mõistlike kitsendustega ei järgne massiimmigratsiooni ega äärmusrahvuslike mõtete populaarsuse plahvatuslikku tõusu, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Balti aktsiaturg jätkas nädalat miinuses
Balti koondindeks Baltic Benchmark langes täna 1,92%; põhinimekirjast sulgusid plusspoolel vaid kolm aktsiat.
Balti koondindeks Baltic Benchmark langes täna 1,92%; põhinimekirjast sulgusid plusspoolel vaid kolm aktsiat.
Raadiohommikus: Kilvar Kessleri suured plaanid ja Rikaste TOPi uued tulijad
Küsime teiseks ametiajaks valmistuvalt finantsinspektsiooni juhilt Kilvar Kesslerit, mida ta peab seni oma suurimateks töövõitudeks ja mis pole päris nii välja kukkunud, nagu ta soovis. Saame ka teada, kas Danske panga rahapesuloos on oodata mingeid uusi pöördeid ning sedagi, millised on kolm uuendust, mida Kessler plaanib finantsinspektsioonis läbi viia.
Küsime teiseks ametiajaks valmistuvalt finantsinspektsiooni juhilt Kilvar Kesslerit, mida ta peab seni oma suurimateks töövõitudeks ja mis pole päris nii välja kukkunud, nagu ta soovis. Saame ka teada, kas Danske panga rahapesuloos on oodata mingeid uusi pöördeid ning sedagi, millised on kolm uuendust, mida Kessler plaanib finantsinspektsioonis läbi viia.
Kulutused reisimisele läksid teises kvartalis lendu
Eesti elanikud tegid tänavu teises kvartalis 97 000 välisreisi ja 472 000 ööbimisega sisereisi. Keskmine reisikulu inimese kohta oli oluliselt suurem kui kunagi varem.
Eesti elanikud tegid tänavu teises kvartalis 97 000 välisreisi ja 472 000 ööbimisega sisereisi. Keskmine reisikulu inimese kohta oli oluliselt suurem kui kunagi varem.