• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Viirustõrjetarkvara on nüüd saadaval ka mobiilidele ja pihuarvutitele

    Mobiiltelefone nakatavad viirused on praegu kuum teema. Nendest kirjutatakse palju, aga reaalselt on neid vähe liikvel ? ei Radiolinjal ega ka EMT-l ei ole infot Eestis nakatunud mobiiltelefonide kohta, küll on aga lähimad nakatumised toimunud Soomes.
    Tihti saab nakatumist vältida telefoniomanik ise oma telefoni seadistustega ning kasutades spetsiaalset mobiiltelefonidele ja pihuarvutitele mõeldud viirustõrjetarkvara.
    F-Secure pakub toodet nimega F-Secure Mobile Anti-Virus, mis kaitseb Series 60 tarkvaraga varustatud mobiiltelefone (Nokia 6600, 6670, 7610, 7650, 3650, 3660, N-Gage, Siemens SX1).
    Seda tarkvara saab tasuta testida 30 päeva. Edaspidi tuleb tarkvara kasutamise ja viirusedefinitsioonide uuendamise teenuse eest maksta umbes 175 krooni iga kuue kuu tagant.
    F-Secure?il on sarnased tooted ka PocketPC operatsioonisüsteemiga pihuarvutite ja Symbian OSi kasutavate mobiiletelefonide jaoks (näiteks Nokia Communicatorile).
    Trend Micro pakub toodet Mobile Security suisa pooleaastase tasuta kasutamisajaga. Erinevalt F-Secure?i viirustõrjetarkvarast saab Trend Micro jagu ka SMS-spämmist. Eestis ei ole SMSi teel levivad reklaamid veel eriti levinud, aga mõnes Euroopa riigis ja Aasias on tegemist juba arvestatava probleemiga.
    Praegu on saada tarkvara Windows Mobile for Smartphone telefonidele, jaanuaris 2005 peaks lisanduma ka Windows Mobile 2003 PocketPC Phone Editioni ja 2003 Second Editioni jaoks.
    Ka Symantec pakub viirustõrjetarkvara pihuarvutitele ? toote nimeks on AntiVirus for Handhelds, mis töötab PalmOSi ja PocketPC seadmetega. Symanteci toode maksab 39,95 dollarit (umbes 470 krooni) aastas. Tasuta prooviversioon töötab 30 päeva.
    EMT andmetel on hetkel Eestis kasutusel olevatest mobiiltelefonidest nakatumisohuga telefone umbes 0,5%. Seda pole küll palju, aga see number kasvab, etiti praegusel jõuluperioodil, kus mobiile ostetakse tavalisest rohkem. Enamikel nendest telefonidest ei ole Bluetooth aktiveeritud, mis võimaldaks viiruste automaatset transporti nakatumata telefoni. Hetkel teadaolevad viirused installeeruvad ennast telefoni ainult siis, kui klient ise installeerimiseks loa annab, vajutades viiruse vastavasisulisele palvele vastuseks ?jah?.
    Üha enam peavad nii kliendid ise kui ka mobiilsideoperaator hakkama mõtlema sellele, kuidas ennast ja kliente kaitsta. ?Selles pole midagi uut, viiruseoht on tavalistes arvutites igapäevane, samas elu läheb edasi ja ettevaatlik käitumine on võtmeks end ootamatuste eest hoidmisel,? kommenteeris EMT arendusjuht Ando Meentalo.
    Uusi telefoniomanikke peab õpetama ja harima neid võimalikest viirustest ja muudest ohutadest. Telefonimüüjad peaksid osa vastutusest enda peale võtma, sest paljud kliendid ei oska endale teadvusta kõikvõimalikke ohtusid.
    Mobiiliviiruste levik on praegu küllaltki tagasihoidlik ning esimesed telefonide ja pihuarvutite töö häirimiseks mõeldud viirusprogrammid on suhteliselt ohutud.
    Probleemid võivad aga tekkida tulevikus, kui viirused arenevad ja hakkavad rohkem levima. Ettevõtetes kasutusel olevatel telefonidel on võrreldes ettevõtte arvutivõrguga oluline miinus: arvutite muretsemise ja nendes kasutusel oleva tarkvara ning kasutaja õigused on firmades tihti täpselt paika pandud. Mobiili ostab tavaliselt inimene ise. Samuti otsustab ta, millist tarkvara ja millist viirustõrjet (kui üldse) ta oma telefonis kasutab. Tulevikus pole välistatud stsenaarium, kus viirus satub ettevõtte arvutivõrku nakatunud telefoni või pihuarvuti kaudu.
    Selle vältimiseks tasub ettevõtetes seada sisse reeglid, mis sätestavad ka mobiiltelefonide ja pihuarvutite kasutamist määratlevad turvareeglid.
    Autor: Alar Pardla
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Ivo Suursoo: sektoriaalsed langused on paratamatud, aga nendega oleme ju harjunud
Kui riik suudab Euroopa Liidu taastefondi rahad sügiseks majandusse tuua, siis pigem jääb majanduskasv plussi, kirjutab IT-ettevõtja Ivo Suursoo vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Kui riik suudab Euroopa Liidu taastefondi rahad sügiseks majandusse tuua, siis pigem jääb majanduskasv plussi, kirjutab IT-ettevõtja Ivo Suursoo vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Paljusid hullutanud investeering tegi rikkaks vaid ühe mehe
1990ndate lõpus, kui Eesti punaimpeeriumis veedetud aastatest alles taastus, käis üle USA üks ajaloo veidramaid buume Hollandi omaaegse tulbisibulamaania järel: Beanie Babiese buum.
1990ndate lõpus, kui Eesti punaimpeeriumis veedetud aastatest alles taastus, käis üle USA üks ajaloo veidramaid buume Hollandi omaaegse tulbisibulamaania järel: Beanie Babiese buum.
Parim juht Madis Toomsalu ei seadnud LHVsse minnes karjäärirada ette
„Parim juht 2022“ tiitili pälvis LHV Grupi juht Madis Toomsalu. Ta on rääkinud juhiks saamisest ja olemisest Äripäeva raadios, ent ka tema kollegid võtsid vaevaks parimat juhti kiita.
„Parim juht 2022“ tiitili pälvis LHV Grupi juht Madis Toomsalu. Ta on rääkinud juhiks saamisest ja olemisest Äripäeva raadios, ent ka tema kollegid võtsid vaevaks parimat juhti kiita.
Raadiohitid: hinnatõususest ja investeerimisest
Äripäeva raadionädala kuulatavaimad saated rääkisid harjumuspäraselt investeerimisest ja sekka ka makromajanduslikest trendidest. Esiplaanil olid ka kiirest hinnatõusust rääkivad saated.
Äripäeva raadionädala kuulatavaimad saated rääkisid harjumuspäraselt investeerimisest ja sekka ka makromajanduslikest trendidest. Esiplaanil olid ka kiirest hinnatõusust rääkivad saated.
Soome rublades ei maksa, firmad panevad ennast gaasikatkestuseks valmis
Soomes usutakse, et Venemaa keerab gaasikraani sel nädalal kinni, kuna nad rublades ei maksa selle eest, mistõttu tõusevad hinnad ja ettevõtted peavad tegevuse ümber korraldama.
Soomes usutakse, et Venemaa keerab gaasikraani sel nädalal kinni, kuna nad rublades ei maksa selle eest, mistõttu tõusevad hinnad ja ettevõtted peavad tegevuse ümber korraldama.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.