Erinevates ELi liikmesriikides on mitmeid maksusoodustusi, mis kehtivad teatud tingimuste täitmisel. Nende tulemusena makstakse näiteks võrreldes Eestiga dividendidelt tulumaksu ligi 83% vähem.

Euroopa Liidus kehtiv kapitali vaba liikumise põhimõte võimaldab paigutada ka eestlastel kapitali teise liikmesriiki. Tegemist ei ole maksudest kõrvalehoidumisega, isegi soodsama maksukeskkonnaga liikmesriigi puhul. Raha paigutamist suvalise liikmesriigi ettevõttesse võib käsitleda sarnaselt investeeringuga välismaisel väärtpaberibörsil, mis oma olemuselt on igati legaalne.

Kuna ettevõtlusest lõppkasu saajaks on eraisikust omanik, peab silmas pidama ennekõike eraisiku tulude maksustamist. Tulenevalt tulumaksuseaduse § 18 lõikest 11 võib Maltat pidada Eesti ettevõtjale üheks sobivaimaks riigiks. Eeltoodud seadusesätte kohaselt ei pea Eesti eraisik välismaalt dividende saades tulumaksu enam täiendavalt maksma, kui selle maksmise aluseks olevalt kasumiosalt on tulumaks makstud või kui dividendilt on tulumaks välisriigis kinni peetud. Maksuameti ajakirjanduses avaldatud seisukoha järgi piisab sellest, et midagigi on välismaal tasutud.

Näiteks kui dividendikulu on 2,3 miljonit krooni, siis Eesti ettevõttest saab maksudejärgselt dividende kätte ligikaudu 1,7 miljonit. Malta äriühingust saab aga pärast maksude tasumist kätte ligikaudu 2,2 miljonit krooni.

Ligi 500 000kroonine maksuvõit peaks mõtlema panema iga aktsionäri või osaniku, et kas juhatuse või nõukogu liikmed on teinud kõik endast oleneva omanikutulu suurendamiseks.

Kindlasti on ka paljudele valuuta- ja väärtpaberiturgudel kauplevatele eraisikutele 30% võrra maksudejärgse tulu suurendamine ahvatlev väljavaade. Malta äriühingute kasutamine on sobilik eelkõige neile Eesti ettevõtjatele, kelle firma püsiv tegevuskoht ei pea ilmtingimata olema Eestis.

Tõesti, Euroopa Liidu üks eesmärke on arendada rahvusvahelist majandust ja dividendide maksustamisel on seatud eesmärgiks vähendada majanduslikku topeltmaksustamist. Samuti püütakse vähendada maksumaksjate administratiivset koormust eri liikmesriikide maksuseadustest tulenevate kohustuste täitmisel. Selle tõttu on maksusoodustusi tõesti juurde tulnud. Samas, kui tehingute või toimingute sisust ilmneb, et need on tehtud maksudest kõrvalehoidumiseks, kohaldatakse maksustamisel siiski sellise tehingu või toimingu tingimusi, mis vastavad tehingu või toimingu tegelikule majanduslikule sisule.

Autor: Tanel Kõrvel