Maksuamnestia võib toetada pettusi

Maksuameti pressiesindaja Aivar Pau selgitab, et maksud saab tagantjärele lihtsamalt ära maksta, ?kui isik tunnistab rikkumist ja tegemist pole tahtliku rikkumisega?.

Karistusseadustik räägib maksualaste süütegude kohta järgmist: ?Kuriteokoosseis on täidetud, kui isik pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega? ja ?Isik paneb teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda?.

Kuidas teeb maksuamet kindlaks, kas isik pidas võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja kas ta möönab seda?

Äripäevas ilmunud uudis (?Maksuamet lubab deklaratsioone muuta?, vt ÄP, 21.12.2004) teatab ka, et kui revisjoni käigus teha parandused maksudeklaratsioonis, siis ei tee maksuhaldur maksuotsust. Mõte on progressiivne, kuid selles on peidus ka ohud.

Näiteks on nn ostja-müüja käibemaksukaasustes ette tulnud, et maksuhaldur ignoreerib müüja käibedeklaratsioonis esitatud andmeid, et keelata ostjal müüja arvetel näidatud sisendkäibemaksu mahaarvamine. Olukord muutub pikantseks siis, kui müüja tegevuses ilmnevad ilmselged käibemaksupettuse tunnused või kui müüjast on saanud maksuvõlglane. Sisuliselt parandab maksuhaldur siis ise müüja käibedeklaratsiooni, vabastades müüja maksukohustusest ja ka vastutusest selle täitmatajätmise eest.

Autor: Indrek Mandre