Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Teenust peab oskama osta
Äripäev tutvustas hiljuti uurimust, mille kohaselt ettevõtted ei kipu PR-firmasid eriti kriisi ajal usaldama. Samuti ei kasuta paljud firmad välist abi üldse või kasutavad harva. Suhtekorralduse kuvandi Eestis kirjeldab uurimus üsna täpselt ära, paraku mitte sisu.
Eesti suhtekorraldusturg on tugevas kasvutrendis, eelkõige ettevõtte poole pealt. Tegevjuhid näevad, et see, mida nende firmast ja tootest arvatakse, mõjutab otseselt läbimüüki ja kasumit, eriti pikaajaliselt. Klient teeb esimese sammu ostuotsuse poole ikka selle järgi, milline on toote- või teenusepakkuja maine.
Eestis on hea mainega suhtekorraldusbüroosid kümmekond, kliendikonfliktide tõttu mitte piisavalt. Ka väga hea mainega teenuseostja ei pruugi leida Eestis endale sobivat partnerit, sest juhtivad bürood on mõne konkurendiga abielus. Või puudub valikuvõimalus. Ühemehefirmad kõigile ei sobi: nad võivad pakkuda tasemel teenust, kuid võivad ka ebasobival ajal jääda näiteks ?haigeks?.
Võimaluste piiratus on suhtekorralduse suhtes skeptiliste inimeste arvu pigem kasvatanud. Eriti seetõttu, et ka ses valdkonnas on nn käsitöölise hulk päris suur. Suhtekorraldusteenuse sisseostmisel ei mõisteta tihti, et ostetakse tööd, mitte tulemust. Ükski suhtekorraldusbüroo, kes ?müüb? pinda ajalehes, ei ela kaua. Nagu ka büroo, kes müüb tööd, mil pole tulemust.
Suhtekorraldusteenusel on abiellumisega palju sarnasusi. Loomulikult ei sobi kõik naised kõigile meestele ja kõik mehed kõigile naistele. Suhtes peab olema kirge ja mõlemad pooled peavad selle tulemuslikkusesse uskuma. Edukad abielud annavad sageli häid tulemusi, kuigi ka neis tuleb ette kriise. Ja kõik inimesed ei peagi abielluma ja osad ei tohigi!
Heikki Sal-Saller In Nominest märgib õigesti, et PR-firmaga koostööl mängib kõige enam rolli pikaajaline suhe. Seetõttu toimuvad muutused turul aeglaselt ja harva. Kasv tuleb peamiselt sellest, et suhtekorralduse võimalusi avastab ühe rohkem firmasid. Väga oluline on ettevõtete rahvusvahelistumine ? suurfirmade perspektiiv on pikem kui kolme aastaga firma üleskloppimine ja siis selle esimesel võimalusel mehele panemine.
Palju arusaamatusi on põhjustanud teenuse hind. Suhtekorraldusfirmad eelistavad kliente, kes kavandavad pikaajalist püsivat koostööd. Lojaalse suhtekorralduspartneri leiab täna Eestis sõltuvalt tegevusvaldkonnast 300 000?500 000kroonise aastaeelarvega. Samasugune kulu tekib siis, kui võtta tööle kompetentne suhtekorraldus- või turundusjuht.
Suhtekorraldajatele on rahast tähtsam kliendi maine ja see, kas on üldse võimalik kliendile teenust osutada. PR suudab häid tulemusi võimendada ? kui selliseid on ? ja halbu asju pehmendada ? kui klient suudab raskes olukorras reaalsustaju säilitada. Kliente, kes pöörduvad kriisiolukorras PR-firma poole, ja loodavad, et see hoiab ära ebameeldiva artikliteseeria kehva toote või koguni maksupettuse kohta, ei ole võimalik sageli aidata, sest nende ootused on ebarealistlikult kõrged.
Suhtekorraldusturg on nagu Toompea kinnisvara ? turul on üldse kümme maja, millega kaubeldakse. Teenust pole vaja väga müüa ? piisav arv ostjaid leiab vajadusel ise müüja üles. Aga ka siin on neid, kes üritavad Tallinnast 30 kilomeetri kaugusel põllule rajada eliitelamurajooni ja väita, et seal on sama hea vaade kui Toompealt ja hind on ka madalam!
Suhtekorraldus on inimestekeskne unikaalne teenus. Osta on mõtet seda, mida tahad-vajad, aga mida ise ei oska-suuda või ei viitsi teha. Mõlemad variandid toimivad Eestis täna päris hästi ? osa firmasid ostab laialdasele kogemusele põhinevaid ideid ja strateegiaid, teised lihtsalt tööd (saaks ka ise hakkama, aga pole aega), mõned ostavad mõlemat. Ja kõik on õnnelikud.