Värsket välisraha tuleb vähem juurde

Ilmekaim number nn uue välisraha nappuse kohta pärineb värskeimast, mulluse kolmanda kvartali statistikast ? 2,2 miljardi krooni eest tehtud välismaistest otseinvesteeringutest Eestisse oli 94 protsenti reinvesteeritud tulu. Kui kogunäitajas reinvesteeritud tulu osa maha arvata, siis tuli ja jäi 2004. aasta üheksa kuuga Eestisse välisraha ligi kolme miljardit krooni. See on poole vähem kui aasta varem samal perioodil. Viimase viie aasta lõikes ? kui erandlik, üldse väikse välisinvesteeringumahuga 2002 välja jätta ? on keskmiselt värsket välisraha Eestisse voolanud viie miljardi krooni ringis aastas.

Rahandusminister Taavi Veskimägi ütles, et ei näe probleemi värske raha osakaalu muutumises välisinvesteeringute struktuuris: ?Eks see pendeldab üles-alla lähtuvalt sellest, kui palju suuri kompaniisid on müüdud väliskapitali kätte. Pean kõige olulise­maks seda, et nominaalis on välisinvesteeringute maht liikunud kasvutem­pos.? Ministri sõnul on Eesti majanduskeskkond jätkuvalt atraktiivne ? selle tunnuseks on ka mitmesuguste rahvusvahe­liste organisatsioonide jätkuv tunnus­tus, olgu see siis riigireitingu kergitamine või majandusvabaduse indek­si tõus.

Sarnaselt ministriga ütles Eesti­ Pan­ga maksebilansi- ja majandusstatistika osakonna juhataja Jaanus Kroon, et reinvesteeritud tulu osakaalu suure­nemine otseinvesteeringute struktuuris ei viita Eesti atraktiivsuse vähenemisele. ?Pigem vastupidi ? ühelt poolt on see indikaator, et välisosalusega firmad teenivad tugevat kasumit ning teiselt poolt näitaks see siiski jätkuvat usaldust, sest kasum ikkagi investeeritakse Eestisse tagasi, mitte ei viida välja,? lausus ta.

Rootsi peaminister pidas vajalikuks kohtuda GMi juhtkonnaga. Lisaks pakkusid rootslased välja toetuspaketi, mis sisaldab 3,7 miljardit Eesti krooni riigi raha Saabi positsiooni tugevdamiseks. Autotehase logistilise asendi parandamiseks lubas valitsus rajada Trollhättanist Göteborgi neljarealise kiirtee ning raudteel ühe lisarööpapaari. Peale selle annab riik raha autotööstuse uurimisprogrammile ja töötajate koolituseks.

Saksa valitsus pakkus oma toetuspaketis muu hulgas Rüssels­heimi tööliste tööameti kaudu koolitamise kaasfinantseerimist. Ning toetab Opelit läbirääkimistel energiatarnijatega, sest kõrge maksumäära tõttu on Saksa energiahinnad praegu tunduvalt kõrgemad kui Rootsis.

GM lubas teatada oma valikust veebruaris.

Eesti ei ole kunagi teinud spetsiaalseid soodustusi välisinvesteeringute ligimeelitamiseks, ei maksusoodustuste ega rahaliste toetuste näol.

Samas on rõhku pandud atraktiivse ettevõtluskliima ? stabiilne rahasüsteem, atraktiivne maksusüsteem, vabakaubanduspoliitika, riigi mittesekkumine ettevõtlusesse ? loomisele. Selle õnnestumist näitab Eesti kõrgelt hinnatud neljas koht maailma majandusvabaduse indeksis. Paljud Ida-Euroopa riigid pakuvad välisinvestoritele nii maksusoodustusi (pikaajalisi­ tulumaksuvabastusi, ca 10 aastat) kui ka n-ö investeeringute­ toetusgrante, mille suurus on põhiliselt seotud loodavate töökohtade arvu­ga (nt T?ehhis ca 100 000 Eesti krooni loodud töökoha eest).

Pakutakse ka turuhinnast madalamat või lausa tasuta tööstuskinnisvara ja maad ettevõtte rajamiseks. Suurtoetustega välisinvestoritele paistavad eriti silma Slovakkia, T?ehhi ja Poola, kuhu on seetõttu viimastel aastatel tulnud paljud suured rahvusvahelised auto- ja elektroonikatööstused.

EASi kaudu pakutavad toetused põhinevad ELi struktuurifondide rahal. Välismaisel kapitalil baseeruvatest ettevõtetest on viimasel ajal taotlenud toetust näiteks Estonian Cell tselluloositehase rajamiseks Kundasse ja Stora Enso oma Imavere Saeveski arenduseks.

Eesti on jätkuvalt atraktiivne välisinvestorite silmis, eriti just meie põhjanaabrite seas. Ühinemine ELiga mõjutas väga aktiivselt juba Eestis tegutsevaid välisettevõtteid oma tegevust laiendama. Seda soodustab ka kindlasti tulumaksuvabastus reinvesteeritud tuludelt. Täheldada on ka Vene kapitali sissevoolu aktiivset suurenemist (Uralvagonzavodi tehase rajamine Ahtmes, Nutritec ? Rapla Dairy ülevõtmine, Kuzbasrasrezugoli söeterminal Tallinna Sadamas).

Eesti juhib Kesk- ja Ida-Euroopas pingerida inimese kohta tehtud välisinvesteeringute puhul T?ehhi ja Ungari ees. Samas võib tõdeda, et suurprojektide tekkimise tihedus on ca üks üle kahe-kolme aasta.

Suurte tööstusinvesteeringute teket piirab Eesti küllaltki väike tööjõuturg ja kaugus suurtest turgudest Kesk-Euroopas. Seda kinnitab ka statistika, mis näitab, et teistes riikides on välisinvesteeringud põhiliselt tööstussektoris, Eestis aga teenuste (kaubandus, tugiteenused, finants) ja transpordi/logistikasektoris.