Kuidas valida väikefirma serverit

Juba paari arvutiga tekib tõenäoliselt vajadus internetti jagada, ühiseid faile kasutada ja ühisel printeril välja trükkida. Tõsi ta on, et serverit eraldi nii väikse võrgu jaoks osta pole veel vaja. Kui aga arvuteid on juba neli-viis ja enam, on serveri­ ost arvatavasti paratamatu. Oluline on välja selgitada peamised vajadused serveri hankimiseks ? kas vaja on faili­serverit, printserverit või veebi­serverit, mahuvad nad kõik ühte seadmesse või oleks neid servereid vaja mitu? Kas kasutajaid on piisavalt, et osta spetsiaalne server või piisab tavalisest lauaarvutist, mis varustatakse serveritarkvaraga? Või on kõige mugavam serveriteenus hoopis rentida ja ise ostmisega vaeva mitte näha?

Faili- ja printeriserver on tavaliselt esimene asi, mida väike­firma vajab, kui tal on tekkinud serverivajadus. Sisevõrgus on failide hoidmine ühes kohas mugavam ja ka turvalisem kui lauaarvutite kõvaketastel. Kui tegemist pole just tavalisest lauaarvutist ehitatud serveriga, siis on kõvakettad keskses seadmes paremini kaitstud, reeglina ka dubleeritud. Andmete kadumise saab ära hoida kasutajatele õiguste valikulise jagamisega ning andmete peegeldamisega ehk koopiate tegemisega jooksvalt kahele kõvakettale.

Serverite haldamiseks on vaja uut ametikohta administraatorile. See on väiksema firma puhul tavaliselt kallim ja ebamugavam kui vastava IT-teenuse tellimine.

Kui töökohti on ka kontorist väljaspool, tuleks mõelda ka serverisse VPNi (Virtual Private Networking ehk virtuaalse privaatvõrgu) toe hankimisele. Nii saavad eemal asuvad töötajad turvaliselt üle avaliku interneti kasutada firma sisevõrku, ilma et see oleks pealtkuulatav. Loomulikult ei maksa unustada ka viirusetõrjet failiserverile.

Võrguserver peaks olema hooldajale ligipääsetav ka väljaspoolt, sest väikefirmal pole enamasti optimaalne palgata IT-spetsialiste seda pidevalt kohapeal hooldama. Kaughaldus võimaldab tellida administreerimisteenuse väljastpoolt. Nii saab spetsialist serverit hallata kontorisse kohale tulemata ja teha kliendi poolt tellitud muudatusi, uuendada serveritarkvara ja lisada turva­täiendusi.

Väiksemal firmal on mõistlik kontorisse jätta vaid faili- ja printserver ? siis on muret kõige vähem. Failiserver on enamasti üsna hooldusvaba. Väikefirma elektronpostkastiga aga oleks igal juhul mõistlik kolida teenusepakkuja juurde ? e-kirjakastide haldamine on keerulisem ja kui on vaja ka grupitööks vajalikke ühiskalendreid või kontaktide andmebaase, on oma serverisse vastava tarkvara ostmine liiga kallis. Suuremad teenusepakkujad pakuvad grupitööks ka erilahendusi ? näiteks Microsoft Exchange?i baasil, mis on levinud tarkvara grupitööks firmades. Väga väheste nõudmistega e-postikasutajatele sobib ka internetiühendusega kaasatulev meiliteenus, mis sisaldab tavaliselt paarikümmet elektronpostiaadressi ja lisakulutusi ei nõua.

Väikefirmade server pole üldjuhul midagi keerulist ja enamik tootjaid pakub neid üsna ühesuguste parameetritega. Olulised on lisakomponendid, mis serveril juures: kindlasti peab olema dubleeritud kõvaketas, varundusseade ja kaughaldusvõimalus. Paar-kolm lauaarvuti hinda maksev riistvara pole veel kogu kulutus. Juurde tellitav serveritarkvara maksab ümmarguselt umbes sama palju kui riistvara.

Serveriga seotud IT-teenused väikefirmadele