Ohtliku kauba transportimine nõuab teenusepakkujalt oskusi

Plahvatusohtlike, radioaktiivsete ja teiste ohtlike ainete vedu eeldab logistikapartnerilt koolitatud personali ning kogemusi.

Üldtunnustatud definitsiooni kohaselt on ohtlik kaup nii pakendis kui ka pakendita gaasi, vedel- või puistelastina veetav ohtlik aine, mis oma omaduste tõttu võib kahjustada looduskeskkonda, inimeste tervist ja vara. Ohtlik aine võib olla kas plahvatusohtlik, tuleohtlik, oksüdeeriv, termiliselt ebapüsiv, mürgine, nakkusohtlik, radioaktiivne või sööbiv.

Et vältida ja vähendada selliste ainete veoga seotud riske, on igal veoliigil oma rahvusvahelised regulatsioonid. ADR reguleerib ohtlike veoste liikumist Euroopa maanteetranspordis, IMDG rahvusvahelises mereveos, RID rahvusvahelises veos raudteel, ICAO-TI rahvusvahelises lennuveos. Eesti siseveos on tähtsaim regulatsioon ohtlike veoste autoveo eeskiri.

Kuna suurte kaubakoguste hoiustamine on liiga kulukas, muutuvad transporditavad saadetised, sealhulgas ohtlikud kaubad, väiksemaks, seega kasvab ka ohtlike saadetiste arv.

Ohtlikud ained või ainete grupid on jaotatud rahvusvaheliselt UN (ÜRO) numeratsiooni järgi. Kirjapildis väljendub see lühendis UN ja 4kohalises arvus (näiteks UN1017 tähistab kloori). Tänapäeval on suurim aine tähistusnumber 3376, kokkuleppeliselt märgistavad kõik nulliga algavad numbrid plahvatusohtlikke aineid. Ohtlikud ained on rahvusvaheliselt jaotatud 13 klassi.

Igal ohtlikul ainel peab olema tunnusnimetus, suurtähtedega kirjutatud aine nimetus või üldnimetus.

Ohtliku kauba saatja peab teadma oma saadetise UN-numbrit. Edastades selle ekspedeerijale, määrab viimane, kas on tegemist limiteeritud või väikeses koguses ohtliku ainega, mille puhul ei pea täitma kõiki veo ja käsitlemise turvanõudeid, sealhulgas dokumendid, või on tegemist saadetisega, mille puhul peab rakendama maksimaalseid turvameetmeid.

Enamik ohtlikke aineid on lähtuvalt nende ohtlikkusastmest jagatud kolme pakendigruppi.

Esimeses grupis on kõrge, teises keskmise ja kolmandas madala ohtlikkusega ained. Pakendigruppe ei rakendata ohtlike kaupade klasside 1, 2, 5.2, 6.2 ja 7 puhul.

Suur osa pakendile esitatud erinõuetest kehtib siis, kui ohtlikku ainet veetakse suures koguses, alates 1000?3000 kg. Nõutakse, et pakendid on katsetatud, sertifitseeritud ja märgistatud.

Väikeses koguses ohtlike ainete vedamisel ei ole pakendinõuded nii täpselt reglementeeritud, kuid vastutus pakendi eest lasub alati kauba saatjal.

Logistika korraldaja saab saatja eest ette valmistada vaid dokumentatsiooni ja visuaalselt kontrollida pakendi transpordikõlblikkust. Teenusepakkuja autojuht peab ohtliku veose pealelaadimisel kontrollima pakendi võimalikku deformatsiooni, lekkimist jt riskitegureid.

Pädev logistikapartner saab ohtlike ainete veol ja käsitlemisel põhiosa tööst enda kanda võtta. Kuigi kauba saatja vastutab pakendi, selle tähistuse ja dokumentatsiooni eest, jääb täisteenuse sisseostmisel saatja mureks vaid kauba pakendamine ja ohtliku kauba deklaratsiooni allkirjastamine.

Siseriiklikel vedudel tuleb dokumentatsioon esitada eestikeelsena, rahvusvahelistel vedudel kõigi transiitriikide ametlikes keeltes ning merevedude korral inglise keeles.

Kui ettevõtte tegevuse hulka kuulub ohtlike veoste autovedu, raudteevedu, siseveeteedevedu või ohtlike veoste pakkimine, laadimine, täitmine või mahalaadimine, peab ettevõtja Eesti seaduste kohaselt määrama ohutusnõuniku, kes tunneb detailselt ohutust tagavaid tegevusi ja protseduure. See nõue ei laiene siiski kõigile ettevõtetele. Näiteks mere- ja õhutranspordis pole ohutusnõunik kohustuslik. Samas kehtib eelnimetatud kohustus, kui Eestis registreeritud ettevõtte kauba vedu toimub vastavalt ohtlike vedude regulatsioonidele.

Eriti ohtlike veoste kategooriasse kuuluvad plahvatusohtlikud, radioaktiivsed ja eriti mürgised ained suures koguses. Sellised kaubad nõuavad, üksikute eranditega, veoaja ja marsruudi kooskõlastust maanteeameti ja päästeametiga. Veotee peab nende institutsioonidega olema kooskõlastatud vähemalt viis päeva enne veo algust ning marsruudi kooskõlastaja määrab vajadusel eskortautod. Maanteetranspordis ei tohi eriti ohtlikke aineid vedada tormi, tuisu ja kiilasjääga, samuti pole lubatud veo ajal tankida. Ohtlikke veoseid vedavad autod ning konteinerid, samuti saadetised tuleb alati tähistada ohumärgistega.

Eestis saab kasutada kõigi 13 klassi ohtlike ainete transpordi teenust.

Autor: Priit Arus