Nagu nimigi ütleb, tuleb Gregorian seekord oma tumeda poolega, mis tähendab, et lisaks eelmise tuuri põhimagnetitele, pophittidele ?Sacri-fice? ja ?Tears In Heaven?, on kavas ka tänapäevaste rokkhittide tõlgendused, nagu näiteks Rammsteini ?Engel? ja Rasmuse ?In The Shadows?.
?Esitamisele tulevad lood hiljuti ilmunud plaadilt ?The Dark Side?. Muusika on rokilikum, kuid tulemata ei jää ka kolme viimase plaadi parimad pophitid,? avas kontserdi pressiesindaja Reno Hekkonens. ?Publik näeb müstilist show?d, milles astuvad üles kümneliikmeline mungariideid kandev koor ja live-bänd. Külalisesinejaid seekordsel turneel pole.? Kaasa tuuakse spetsiaalne kirikulaadne lavakujundus. Õhkkonnale lisavad müstikat kolm pro?ektorit, mis peaks tekitama ainulaadse valgus-show?.
Gregorian on tuntud produtsendi Franc Petersoni meistriteos, kes on muu hulgas loonud ka läbimurdehitid Enigmale ja Sarah Bright-manile. Koor viljeleb unikaalset muusikalist vormi, kus kiriku gregoriaani helilaadi on sobitatud kaasaegsed pophitid.
Algupärane gregoriaani helilaad tekkis muistsetel Lähis-Ida aladel, kust ta koos ristiusu levikuga neljandal-viiendal sajandil jõudis ka Lääne-Euroopa kirikute repertuaari.
Kuuenda sajandi lõpus kehtestas Paavst Gregorius I ametlikult uue helilaadi kasutuselevõtu liturgiates. 10.?11. sajandil muutus gre-goriaani helilaad valdavaks lauluvormiks kõikides ristiusu kirikutes. Alles 1963. aastal kaotas Vatikani konsiilium gre-goriaani helilaadi juhtiva osa kirikumuusikas, andes kirikutele vabaduse valida repertuaari ka rahvuskeelset kirikuloomingut.
Viimase kümne aasta jooksul on gregoriaani laul saanud taas kõikjal maailmas populaarseks. Seda nii klassikalises kui ka popmuusikaga seotud esituses.
?Selle põhjuseks on olnud kahtlemata üldine müstika ja muinasjutuliste lugude võidukäik popkultuuris. Kuid gregooriuse laulu populaarsuse taga on peale müstitsistliku välispinna kindlasti ka laulustiilist endast tulenevaid põhjuseid,? ütleb Eestis Grego-rianiga samalaadset muusikat viljeleva ansambli Cardinals liige Raul Loba-nov. ?Voogavad, katkematud ning ebamaised meeshääled loovad ajatu ning isegi kosmilise meelolu. Selline muusika sisendab kuulajasse tahtmatult mõistmist, et eksisteerib midagi enamat kui ?siin ja praegu?. Algupärasele gregooriuse laulule lisatud popmeloodia on aga konksuks, mis end tänapäeva inimese külge haagib ja aitab tal seeläbi tõusta selle ajatu ning kirgastava meeleoluni.?
Lobanovi hinnangul on Gregorian gregooriuse laulu ja popmuusika sidumise üks pioneere ning selle stiili vaieldamatu meister.
?Gregoriani lauljate klassikalise kooliga hääled, popklassikast tuttavad meloodiad ning salapärane olemus moodustavad terviku, mis valmistavad kvaliteetse meelelahutuse otsijale kindlasti elamuse. Kel aga viitsimist, võib sellelt kontserdilt saada ka kirgastava ja tervendava elamuse. Kontserdile võikski minna eelteadmisega, et kuuldut-nähtut pole mõtet ehk vägisi mõtestada, parima elamuse saab Gregoriani muusikat endast lihtsalt läbi lastes.?
Selle nädala seisuga on kontserdile veel piisavalt pääsmeid. Reno Hekkonensi sõnul on müüdud üle poole piletitest, kuid korraldajad usuvad, et seegi kord tuleb saal täis ja kontserdist saab osa ligi kuus tuhat inimest.
Gregorian tuleb Eestisse Lätist ja sõidab siit edasi Soome. Saku Suurhalli uksed avatakse kell 18.30, Gregorian alustab kell 20. Kontsert kestab poolteist tundi ilma vaheajata.
Seotud lood
Tallinna Ülikooli mikrokraadiprogrammidest, täiendusõppest ning avatud õppest räägib lähemalt Tallinna Ülikooli koolitus- ja konverentsikeskuse avatud õppe peaspetsialist Marge Kõrvits.