Inno Tähismaa • 14. veebruar 2005
Jaga lugu:

Rahandusminister Taavi Veskimägi allkirjastas kaks Balti rahanduse ühisavaldust

Reedel toimunud Balti rahandusministrite ühisnõupidamisel Riias allkirjastas rahandusminister Taavi Veskimägi kaks Balti rahanduse ühisavaldust.

Esimene avaldus puudutas aktsiisi poliitikate kujundamise senisest suuremat koordineeritus ja ühtlustatuse saavutamist Balti riikides. Teine puudutas ettepanekut saavutada õiglasem jaotus EL struktuuri-, maaelu- ja kalanduse vahendite jaotamisel liikmesriikide vahel, lähtudes täiendavate vahendite vajadusest aastatel 2007-2013 infrastruktuuri investeeringuteks.

Aktsiisipoliitika-alane tihendatud vastastikune koostöö algas 2004.a. augustis kohtumisel Tallinnas Eesti rahandusministri initsiatiivil. Ühisavaldus oli vahetulemus, mis kinnitab edasise infovahetuse ning ministeeriumidevahelise tiheda regulaarse koostöö jätkumist. Kolm Balti riiki on valmis saavutama tubaka ja kütuse aktsiiside lähenemist, kuid täielikku ühtlustamist lähiajal ette näha ei ole.

?Tänaseks on kolme Balti riigi strateegiad Euroopa Liidus kehtestatud aktsiiside alamäärade saavutamiseks kujunenud väga erinevaks. See on endaga toonud kaasa mitmeid probleeme, eelkõige piirikaubandust,? ütles Veskimägi pressiteate vahendusel.

Ühisavaldus vajaduse kohta jaotada EL struktuuri-, maaelu- ja kalanduse ressursse liikmesriikide vahel õiglasemalt peaks tagama Balti riikide õigustatult suurema rahastamise aastatel 2007-2013. Ühisavaldus toob välja vahendite liikmesriigile eraldamise aastase piirmäära (4% SKPst) arvutamise metoodika nõrkuse, mis seisneb baseerumisel kahe aasta tagusele 10 uue liikmesriigi keskmisele majanduskasvule (4,1%), samal ajal, kui Balti riikide keskmine majanduskasv ületab märkimisväärselt teisi uusi liikmesriike, ulatudes üle 6%.

?Tegime avalduses ettepaneku võtta Balti riikide puhul arvesse tegelikku majanduskasvu, mis võimaldaks Eestil aastas saada rohkem kui 1 miljardit krooni enam EL abiraha regionaal- ja maaelu arendamiseks,? rääkis Veskimägi. Tema sõnul on kummaline, et abiraha arvestamisel soovib EL tugineda ühtedele, madalamatele kasvunumbritele, samal ajal, kui meie poolt liidu eelarvesse tehtava makse arvutus baseerub kõrgematele tulevikuprognoosidele.

Ühisavaldus esitatakse Euroopa Komisjonile, EL eesistujale (Luksemburg) ning kõigile liikmesriikidele ning teema on kavas tõstatada ka tulevanädalasel liidu rahandusministrite kohtumisel.

Täiendavalt käsitlesid ministrid muid aktuaalsemaid EL teemasid nagu EL eelarvetulude süsteemi reform, EL riikide fiskaalpoliitika raamistiku -, Stabiilsuse ja kasvu pakti uuendamine, Lissaboni strateegia siseriiklik elluviimine ning Euroopa Arengufondi (European Development Fund) finantseerimine.

Jaga lugu:
Hetkel kuum Äripäevas