Rahandusminister Taavi Veskimägi allkirjastas kaks Balti rahanduse ühisavaldust

Ühisavaldus vajaduse kohta jaotada EL struktuuri-, maaelu- ja kalanduse ressursse liikmesriikide vahel õiglasemalt peaks tagama Balti riikide õigustatult suurema rahastamise aastatel 2007-2013. Ühisavaldus toob välja vahendite liikmesriigile eraldamise aastase piirmäära (4% SKPst) arvutamise metoodika nõrkuse, mis seisneb baseerumisel kahe aasta tagusele 10 uue liikmesriigi keskmisele majanduskasvule (4,1%), samal ajal, kui Balti riikide keskmine majanduskasv ületab märkimisväärselt teisi uusi liikmesriike, ulatudes üle 6%.

?Tegime avalduses ettepaneku võtta Balti riikide puhul arvesse tegelikku majanduskasvu, mis võimaldaks Eestil aastas saada rohkem kui 1 miljardit krooni enam EL abiraha regionaal- ja maaelu arendamiseks,? rääkis Veskimägi. Tema sõnul on kummaline, et abiraha arvestamisel soovib EL tugineda ühtedele, madalamatele kasvunumbritele, samal ajal, kui meie poolt liidu eelarvesse tehtava makse arvutus baseerub kõrgematele tulevikuprognoosidele.

Ühisavaldus esitatakse Euroopa Komisjonile, EL eesistujale (Luksemburg) ning kõigile liikmesriikidele ning teema on kavas tõstatada ka tulevanädalasel liidu rahandusministrite kohtumisel.

Täiendavalt käsitlesid ministrid muid aktuaalsemaid EL teemasid nagu EL eelarvetulude süsteemi reform, EL riikide fiskaalpoliitika raamistiku -, Stabiilsuse ja kasvu pakti uuendamine, Lissaboni strateegia siseriiklik elluviimine ning Euroopa Arengufondi (European Development Fund) finantseerimine.