Veskimägi: kaitsekulude jõudmine 2%ni SKPst lepitakse kokku sel kevadel

Lisaks on seni lähtutud sellest, et kaitsekulude sisse loetakse ka sõjaväestatud piirivalve- ja päästeüksuste kulud, millele panevad sõjalised kohustused mitmed täna kehtivad seadused ja muud õigusaktid.

'Kui 2004. aasta kevadel lepiti valitsuses kokku 'Kaitsejõudude struktuuris ja arenguplaanis aastani 2010' Kaitseministeeriumi eelarve kujunemine kroonides aastatel 2005-2008, siis seda võtsid tõena nii Kaitseministeerium kui ka NATO. Nende numbrite raames planeeris Kaitseministeerium oma tegevused järgnevateks aastateks. Teisisõnu - kõik osapooled aktsepteerisid, et see on piisav Eesti sõjalise riigikaitse arendamiseks. Seega pean vajalikuks märkida, et hetkel sisulist põhjust, miks peaks nüüd samade tegevuste peale oluliselt - näiteks 2005. aasta eelarves ligi veerand miljardit - rohkem raha kulutama, ei ole,' ütles minister. '2% lubaduse täitmine järgneva viie aastaga tähendaks, et Kaitseministeeriumi kulud peavad suurenema kaks korda - 2004. aasta 2,3 miljardilt ca 4,6 miljardini. Kuid ka kaitsekulude planeerimisel, nagu kõigi teiste kulude planeerimisel, tuleb väga täpselt jälgida, kuhu see raha kulub ja mida riik selle eest saab. Pidevalt tuleb küsida, kas seda raha kulutatakse efektiivselt?'

'2005. aasta eelarve kohaselt on kaitsekulude osakaal 1,69%, samat taset üritame hoida ka 2006. aasta eelarves, kus kaitsekulud kasvavad ligi 250 miljoni krooni võrra,' ütles minister. 'Seega võttes aluseks 'vana' SKP ja seni kasutatud kaitsekulude definitsiooni, mis oli 2% laiema poliitilise kokkuleppe aluseks, täidame me kaitsekulude osas kokkulepitud 2%-i eesmärgi. Küsimus on, kui kiiresti on meil võimalik ja raha kulutamise efektiivsuse seisukohast otstarbekas selleni muutunud oludes jõuda. Seda hakkame Kaitseministeeriumiga arutama 2006-2009 Riigi eelarvestrateegia koostamise raames sel kevadel.'

Kulude jälgimine siinkohal on seda enam oluline, et ka Kaitseministeerium on üks nendest ministeeriumidest, mille eelarveaasta jooksul planeeritud, kuid tegemata jäänud kulusid kantakse järgmisesse aastasse üle suhteliselt kõige rohkem.