• OMX Baltic0,17%268,09
  • OMX Riga−0,35%872,74
  • OMX Tallinn−0,37%1 712,25
  • OMX Vilnius0,48%1 044,69
  • S&P 5000,05%6 049,88
  • DOW 30−0,17%44 705,53
  • Nasdaq 0,4%19 480,91
  • FTSE 100−0,34%8 330,91
  • Nikkei 2250,07%39 276,39
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,95
  • GBP/EUR0,00%1,21
  • EUR/RUB0,00%110,63
  • OMX Baltic0,17%268,09
  • OMX Riga−0,35%872,74
  • OMX Tallinn−0,37%1 712,25
  • OMX Vilnius0,48%1 044,69
  • S&P 5000,05%6 049,88
  • DOW 30−0,17%44 705,53
  • Nasdaq 0,4%19 480,91
  • FTSE 100−0,34%8 330,91
  • Nikkei 2250,07%39 276,39
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,95
  • GBP/EUR0,00%1,21
  • EUR/RUB0,00%110,63
  • 28.02.05, 00:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Detsembris vähenes väliskaubanduse käive 1,7 miljardit krooni

Statistikaameti andmeil oli väliskaubandus käive 2004. aasta detsembris esialgsetel andmetel 15 miljardit krooni (novembris 16,7 miljardit krooni), sellest väljavedu 6 miljardit krooni ja sissevedu 9 miljardit krooni. Kaubavahetuse bilansi puudujääk oli 3 miljardit krooni.
2004. aasta novembriga võrreldes vähenes väljavedu 15%. Võrreldes 2003. aasta detsembriga oli väljavedu 2004. aasta detsembris 13% suurem.
Hansapanga makroanalüütik Maris Lauri ütles, et olulisi jõujooni ei ole mõtet veel vedama hakata. Ta põhjendas numbreid hooajalisusega ning lisas, et tõenäoliselt tehakse veel andmetesse korrektiive.
Ühispanga makroanalüütik Ruta Eier ei näinud numbrites samuti midagi iseäralikku. ?Ajaloolised numbrid näitavad, et selline väliskaubandusmahtude vähenemine on detsembris täiesti tavapärane,? rääkis Eier.
Tema sõnul avaldasid nii ekspordi kui ka impordi poole peal suurimat mõju traditsiooniliselt elektroonikakomponendid, kuid nende kõikumistest ei saa aga ühe kuu põhjal mingeid kaugeleulatuvaid järeldusi teha.
Euroopa Liidu riikide (25 riiki) osatähtsus väljaveos oli detsembris 78% (novembris samuti 78%) ja SRÜ riikide osatähtsus 11% (novembris samuti 11%).

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 03.12.24, 08:00
Motiveerimise kunst: boonusmeetmed tagavad tööandjale rahuloleva töötaja
Ettevõtete juhtidel tuleb muude küsimuste kõrval mõelda ka sellele, mil moel oma töötajaid kõige tulemuslikumalt innustada. Mitmed neist on kasutusele võtnud boonuspaketid ja üha rohkemad kaaluvad töötajatele lisahüvede pakkumist, just selliste, mida päriselt enim vajatakse ning hinnatakse: tööalased arenguvõimalused, rahalised boonused, täiendav tervisekindlustus, paindlik töökorraldus ja ühisüritused. Leinonen toetab oma klientidest tööandjaid iga päev just motiveerimisprogrammide väljatöötamisega. Millised on kõige populaarsemad boonusmeetmed?

Äripäeva TOPid

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele