Maksuamet peab tahtlust maksumenetluses tõendama

Ehkki maksusumma määramise aeg ulatub kolme aastani, tõlgendab maksuamet kõiki maksmatajätmisi tahtliku pettusena, mis annab võimaluse kuus aastat hiljem maksunõuet esitada, ilma et tahtlust põhjendataks.

Maksumenetluses on maksuamet jõupositsioonil ja võib pidada maksumaksjalt kaasaaitamiskohustuse raames saadud täiendavaid tõendeid ebausaldusväärseks, oma väiteid seejuures pealiskaudselt tõendades. Maksukorralduse seaduse kohaselt on maksusumma määramise aegumistähtaeg kolm aastat. Maksusumma tahtliku tasumata või kinnipidamata jätmise korral on maksusumma määramise

aegumistähtaeg kuus aastat. Aegumistähtaeg algab selle maksudeklaratsiooni esitamise tähtajast, mida ei esitatud või milles esitatud andmete alusel maksusumma valesti arvutati.

Maksuamet jõudis maksumaksja tulude deklareerimise ja tulumaksu tasumise õigsuse kontrollimisel järelduseni, et maksumaksja A on deklareerinud ja tasunud vähem tulumaksu, kui tal oli maksuhalduri hinnangul kohustus tasuda.

Tulude deklareerimise ja tulumaksu tasumise kohustus ei ole alati üheselt mõistetav, eriti veel, kui tegemist on erinevate tehingute jadaga.

Maksuamet asus seisukohale, et maksukohustuslane A ei ole tulu deklareerimise ja tulumaksu tasumise kohustust täitnud, ning hindas seda kui tahtlikku maksudest kõrvalehoidmist. Maksuamet hindab kohustuse täitmata jätmist reeglina tahtliku tegevusena, arvestamata maksukohustuslase poolt esitatud tõenditest tulenevat ootust, et ta ei olnudki kohustatud deklareerima tulu, mida maksuamet maksuotsusega temale omistab.

Maksumenetluses on maksuhaldur jõupositsioonil, tal on maksukorralduse seaduse järgi õigus nõuda maksukohustuslaselt kaasaitamiskohustuse täitmist. Samas ei arvesta maksuamet kaasaaitamiskohustuse raames maksukohustuslase poolt esitatud tõendeid tehingu toimumise või muude asjaolude kohta.

Maksuamet hindas maksukohustuslase A poolt esitatud tõendid ebausaldusväärseks, kuid ei rajanud oma väiteid faktilistele tõenditele ning luges füüsilisest isikust maksumaksja tulusaajaks.

Maksuamet, hinnates tulude deklareerimata ja tasumata jätmist tahtluse seisukohast, peab välja selgitama, kas maksukohustuslane pidi teadma, et tal on tulu deklareerimise ja maksu tasumise kohustus. Seda just tehingute puhul, kus teenuse ja raha liikumise ahelas esineb mitmeid eri isikuid.

Tahtlus on intellektuaalne kategooria, mille tõendamisse peaks maksuamet hoolikamalt suhtuma.

Väitmaks, et maksud jäeti maksmata tahtlikult, peab maksuamet faktidega tõendama, et isik oli teadlik tulu deklareerimise ja maksu tasumise kohustusest, kuid tahtlikult eiras seda.

Maksuamet peab tõendama ka asjaolu, et tahtlus oli suunatud maksusummade tasumata jätmisele, mida esitatud tuludeklaratsioon ei kajasta.

Juhul kui maksuamet ei ole maksumenetluses tahtlust piisavalt tõendanud, tühistab kohus maksukohustuslase kaebuse alusel vaidlustatud maksuotsuse, kuna maksusumma on määratud maksukorralduse seaduses sätestatud kolmeaastast aegumistähtaega rikkudes.

Maksukorralduse seadus sätestab maksusumma määramise aegumistähtajad. Lõikest 1 tulenevalt on

aegumistähtaeg kolm aastat, tahtliku tegevuse korral kuus aastat.

Kui maksuhaldur lähtub maksu määramisel kuueaastasest aegumistähtajast, peab ta maksuotsuses selgelt põhjendama, miks ta antud juhul leiab, et maksukohustuslane on teadlikult tasunud vähem maksu. Seda maksuhaldur ka teeb.

Kui maksukohustuslane ei ole maksuhalduri seisukohtadega rahul, lahendatakse vaidlused seadusega ettenähtud korras.