- OMX Baltic−0,17%299,54
- OMX Riga−0,12%888,37
- OMX Tallinn0,11%2 063,48
- OMX Vilnius−0,02%1 207,48
- S&P 5000,32%6 263,7
- DOW 300,53%44 254,78
- Nasdaq 0,25%20 730,49
- FTSE 100−0,13%8 926,55
- Nikkei 2250,2%39 742,98
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,15
- EUR/RUB0,00%90,62
- OMX Baltic−0,17%299,54
- OMX Riga−0,12%888,37
- OMX Tallinn0,11%2 063,48
- OMX Vilnius−0,02%1 207,48
- S&P 5000,32%6 263,7
- DOW 300,53%44 254,78
- Nasdaq 0,25%20 730,49
- FTSE 100−0,13%8 926,55
- Nikkei 2250,2%39 742,98
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,15
- EUR/RUB0,00%90,62
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Helsingis laopinnad kuni kolm korda kallimad kui Tallinnas
Helsingi lao- ja tootmispindade pakkumine on viimastel aastatel kasvanud aeglaselt, vaba on 3,2% Helsingi pindadest ehk 200 000 m2. Enamiku vabadest pindadest moodustavad vanemad lao- ja tootmishooned.
Soome juhtiva kinnisvarafirma Catella OY eksperdi Jussi Palmu sõnul asuvad parimad laopinnad Helsingist põhja pool asuva ringtee number kolm ümbruses, sest seal lähedal asuvad mitmed transpordi sõlmpunktid ning lennujaam. Asukoha väärtust tõstab ka kolme aasta pärast valmiv, Helsingi kesklinnast idasse jääv uus Vuosaari sadam, millega piirkonnal on hea maismaaühendus.
?Üldiselt on Helsingis laopindade hinnad stabiilsed, suuri muutusi ei toimu. Uute laopindade ehitus käib rahulikus tempos,? sõnas Palmu.
Kui asukoht pole primaarne, soovitab Palmu kaaluda ka Lahtit ja Riihimäkit (asuvad vastavalt 100 ja 50 km kaugusel Helsingist), lao- ning tootmishoonete kasutamist, seda just madalama hinna ning hea infrastruktuuri tõttu.
Kinnisvaraeksperdi asedirektori Aivar Tomsoni sõnul võib märgata mitmeid sarnasusi Tallinna ja Helsingi lao- ning tootmispindade vahel.
Mõlemas linnas on tootmis- ning laopindade turu areng olnud stabiilne, rendihindades pole suuri kõikumisi ette tulnud, iseloomulik on lao- ning tootmispindade rajamine linna äärealadele, kus rendi- ja maahinnad on madalamad.
?Põhjus, miks hinnad suures osas erinevad, tuleneb Helsingi suuremast elanike arvust ning kõrgemast elatustasemest,? sõnas ta. Tomsoni sõnul ei saa lao- ning tootmispindade puhul rääkida spekulatiivsest kinnisvaraarendusest, sest midagi ei hakata enne arendama, kuni pole ankurklienti.
Lätis ja Leedus valitseb Eestiga sarnane turuolukord. Baltimaade keskmisest kallimad lao- ja tootmispinnad asuvad Lätis, kuid hinnad ühtlustuvad ning suuri erinevusi pole. Sarnaselt Eestiga rajatakse ka Lätis ja Leedus uusi laopindu peamiselt eri ettevõtteid koondavatesse tehnoparkidesse.
Samuti on Baltimaade turul puudus tänapäevastest tootmis- ja laopindadest, sest kümmekond aastat tagasi rajatud hooned asuvad logistiliselt ebasoodsates piirkondades ning pinnad ise on enamasti amortiseerunud.
Kinnisvarabürood prognoosivad nõudluse ja maksevalmiduse kasvu uute pindade turul aasta-kahe pärast, millal eurodirektiivid põhjustavad vajaduse kvaliteetsemate lao- ning tootmispindade järele. Kuna lao- ja tootmispindu rajatakse peamiselt omatarbeks, on Baltimaade ostu- ja müügiturul peamiselt vanemad ja vähem kvaliteetsed pinnad, mille järele on väike nõudlus.
Arco Vara äripindade maakleri Hanno Sirensky väitel on pärast Euroopa Liiduga ühinemist välisettevõtete huvi Baltimaade vastu kasvanud, mis aitab kaasa eelkõige tööstusparkide arengule. Sirensky sõnul tunnevad välismaised ettevõtted enim huvi hektarisuuruste maatükkide vastu, samal ajal kui kohalikud ärimehed eelistavad 3000? 7000 m2 suuruseid maatükke. Sirensky väitel otsitakse Eestis valmislahendusi.
Enimloetud
1
Tallinnas käib pinkide üle juba kriminaalasi
3
Omanikud võtsid ehitusfirmast 5 miljonit eurot dividendi
Viimased uudised
Tule aga Ruhnu lehmi või taimi kasvatama, kui julged!
Tule aga Ruhnu lehmi või taimi kasvatama, kui julged!
Tule aga Ruhnu lehmi või taimi kasvatama, kui julged!
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Tallinnas käib pinkide üle juba kriminaalasi
Podcastid
Tagasi Äripäeva esilehele