Krista Kaer - tõlkija suure algustähega

Krista Kaer on tõlkija, kes on toonud eesti lugejani palju ütlemata väärt kirjandust. Eelkõige just autoreid, kes mujal maailmas hästi tuntud. Kuulsaim tema eestindatud raamat on kahtlemata ?Harry Potteri? seeria, kuid ulme- ja fantastikakirjanduse austajad teavad teda ka kui eestikeelse Terry Pratchetti ja Ursula K. Le Guini ema.

Potterist Kaer väga rääkida ei taha ? kõik, mis öelda, on juba ammu ja korduvalt ära öeldud. ?Potteriga koos ma pildile ei tule,? teatab ta ka raamatupoes fotosessiooni ajal konkreetselt. ?Potter on väga hea raamat. See on kõigi kirjastajate unistus, kuna see on kõiki vanusepiire ületav raamat,? kiidab ta siiski Rowlingu raamatusarja. ?Praegu otsivad kõik paaniliselt uut Potterit. Jumal tänatud ? lapsed on tänu Potterile jälle lugema hakanud!?

Kuigi just Potter on see, mis Kaera nime laiema auditooriumi teadvusesse tõi, pole see sugugi üks huvitavamaid töid. Doris Lessingu, Oscar Wilde?i, Peter Ackroydi ja Ursula K. Le Guini vastu Potter ikka ei saa.

?Mulle meeldib hästi kirjutatud ulmekirjandus, aga ma ei ole kunagi tõmmanud joont ?anrite vahele,? tõdeb Kaer, lisades, et teinekord on raske öelda, kust algab ulme. ?Parimad ulmekirjanikud loovadki täiusliku maailma, kus inimesed on päris inimeste kujul mitmeplaanilised. Aga kui nad ükskord selle maailma valmis saavad, siis nad ei suuda sellest tihtipeale lahkuda,? viitab Kaer sellele, et teinekord kirjutavad kirjanikud ühest maailmast järjest ja järjest vohavaid järgesid ning nende kirjutamine jätkub isegi pärast autori enda surma.

?Ta on suur kirjanduse asjatundja, aga tal on oma joon, eelistab just ulmet ja muinasjutte,? tõdeb Kaeraga koostööd teinud tõlkija Lia Rajandi, kes peab Kristat väga huvitavaks ja haruldaseks inimeseks. ?Huvitaval kombel oskab ta välismaal laatadel väga kiiresti ära tabada asju, mis võiksid populaarseks saada. See Potter on tal teadlikult suureks aetud.?

?Ema on ulmefänn, mis ei olegi ühe keskealise inimese kohta nii tavaline,? tunnistab ka Kaaren, iseloomustades ema kui seikluslikku ja uudishimulikku inimest.

?Olen emaga nõus, et paljud inimesed peavad end intellektuaalideks, aga samas keelduvad ulmet lugemast ja sellest ?anrist möödavaatamine on kitsarinnaline, kuna olulisemad ja huvitavamad mõtted käiakse välja just seal,? arvab Kaareni õde Kaisa, kes hindab ulmekirjandust, kuigi see tema suurimate lemmikute hulka ei kuulu. Kaisal endal jäävad paljud raamatud tobedalt enne lõppu pooleli. ?Alustan mingit raamatut ja lähen korraks kööki, aga seal on ema, kes soovitab mingit vast lõpetatud asja, ja nii see eelmine nurka lendabki,? naerab Kaisa, selgitades, kuidas ema tihtipeale pooleliolevatest raamatutest ägedamaid kohti ette loeb. ?Mina loen tuhat korda aeglasemalt kui tema! Mulle tundub, et ta loeb oma kolm raamatut päevas.?

Kaareni sõnul on ema sisuliselt terve ööpäeva tööga hõivatud, kuigi suure osa ajast teeb ta seda tööd kodus. ?Mulle tundub, et me oleme temaga üsna sarnased ? ülikooli ajal ta ka pigem laiskles sõpradega püüne peal ja libistas vaikselt veini, aga kui hiljem kogu aeg rabad tööd ja kui siis tuleb mingi suurem auk, siis sa ei oskagi enam puhata,? räägib Kaaren.