• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Krista Kaer - tõlkija suure algustähega

    Tema omamoodi missiooniks kirjastuses Varrak on teha eelvalik, mida tõlkida eesti keelde ja mida mitte, sest nagu ta ise ütleb ? Eesti turg on lihtsalt nii väike, et raamatud peaksid käima läbi tugeva sõela.
    ?Eestlastele tuleks tuua parimaid raamatuid ja oma tähed on olemas igas ?anris,? on Krista Kaer veendunud. Raamatud on Kaera kirg, ta loeb kiiresti ja palju. Ühelt poolt sunnib teda selleks tema töö Varrakus, teisalt ta lihtsalt armastab lugeda. Kui on vaja õhtu jooksul paksust teosest ülevaade saada, siis ta selle ka saab, kuigi mõnus ja lõõgastav lugemine see muidugi pole.
    ?Raamatupood on üks ohtlik koht,? nendib Kaer Viru keskuse raamatupoes võõrkeelse kirjanduse leti ääres seistes. Riiulisse on siginenud ootamatult palju uusi ingliskeelseid raamatuid ja näpud hakkavad tal neid vaadates natuke sügelema, rääkimata sellest, et süttivad ka silmad. Kodus on Kaeradel kõik seinad raamatuid täis ja kuna neid tuleb pidevalt juurde, pole neid kuhugi pannagi. Poeg Kaareni sõnul pakitakse siis vanemad raamatud kastidesse, silma alt ära.
    Krista Kaer on tõlkija, kes on toonud eesti lugejani palju ütlemata väärt kirjandust. Eelkõige just autoreid, kes mujal maailmas hästi tuntud. Kuulsaim tema eestindatud raamat on kahtlemata ?Harry Potteri? seeria, kuid ulme- ja fantastikakirjanduse austajad teavad teda ka kui eestikeelse Terry Pratchetti ja Ursula K. Le Guini ema.
    Potterist Kaer väga rääkida ei taha ? kõik, mis öelda, on juba ammu ja korduvalt ära öeldud. ?Potteriga koos ma pildile ei tule,? teatab ta ka raamatupoes fotosessiooni ajal konkreetselt. ?Potter on väga hea raamat. See on kõigi kirjastajate unistus, kuna see on kõiki vanusepiire ületav raamat,? kiidab ta siiski Rowlingu raamatusarja. ?Praegu otsivad kõik paaniliselt uut Potterit. Jumal tänatud ? lapsed on tänu Potterile jälle lugema hakanud!?
    Kuigi just Potter on see, mis Kaera nime laiema auditooriumi teadvusesse tõi, pole see sugugi üks huvitavamaid töid. Doris Lessingu, Oscar Wilde?i, Peter Ackroydi ja Ursula K. Le Guini vastu Potter ikka ei saa.
    ?Mulle meeldib hästi kirjutatud ulmekirjandus, aga ma ei ole kunagi tõmmanud joont ?anrite vahele,? tõdeb Kaer, lisades, et teinekord on raske öelda, kust algab ulme. ?Parimad ulmekirjanikud loovadki täiusliku maailma, kus inimesed on päris inimeste kujul mitmeplaanilised. Aga kui nad ükskord selle maailma valmis saavad, siis nad ei suuda sellest tihtipeale lahkuda,? viitab Kaer sellele, et teinekord kirjutavad kirjanikud ühest maailmast järjest ja järjest vohavaid järgesid ning nende kirjutamine jätkub isegi pärast autori enda surma.
    ?Ta on suur kirjanduse asjatundja, aga tal on oma joon, eelistab just ulmet ja muinasjutte,? tõdeb Kaeraga koostööd teinud tõlkija Lia Rajandi, kes peab Kristat väga huvitavaks ja haruldaseks inimeseks. ?Huvitaval kombel oskab ta välismaal laatadel väga kiiresti ära tabada asju, mis võiksid populaarseks saada. See Potter on tal teadlikult suureks aetud.?
    ?Ema on ulmefänn, mis ei olegi ühe keskealise inimese kohta nii tavaline,? tunnistab ka Kaaren, iseloomustades ema kui seikluslikku ja uudishimulikku inimest.
    ?Olen emaga nõus, et paljud inimesed peavad end intellektuaalideks, aga samas keelduvad ulmet lugemast ja sellest ?anrist möödavaatamine on kitsarinnaline, kuna olulisemad ja huvitavamad mõtted käiakse välja just seal,? arvab Kaareni õde Kaisa, kes hindab ulmekirjandust, kuigi see tema suurimate lemmikute hulka ei kuulu. Kaisal endal jäävad paljud raamatud tobedalt enne lõppu pooleli. ?Alustan mingit raamatut ja lähen korraks kööki, aga seal on ema, kes soovitab mingit vast lõpetatud asja, ja nii see eelmine nurka lendabki,? naerab Kaisa, selgitades, kuidas ema tihtipeale pooleliolevatest raamatutest ägedamaid kohti ette loeb. ?Mina loen tuhat korda aeglasemalt kui tema! Mulle tundub, et ta loeb oma kolm raamatut päevas.?
    Kaareni sõnul on ema sisuliselt terve ööpäeva tööga hõivatud, kuigi suure osa ajast teeb ta seda tööd kodus. ?Mulle tundub, et me oleme temaga üsna sarnased ? ülikooli ajal ta ka pigem laiskles sõpradega püüne peal ja libistas vaikselt veini, aga kui hiljem kogu aeg rabad tööd ja kui siis tuleb mingi suurem auk, siis sa ei oskagi enam puhata,? räägib Kaaren.
    Ega pigem õhtuse loomuga Krista täpselt oma tööaega mõõta ei oska, kuna töö sisse käib tõlkimine, lugemine, kirjastusmaailmaga kursis olemine, autorite ja tõlkijatega suhtlemine ja mis kõik veel. ?Sellel tööl nagu polegi lõppu,? mõtiskleb ta. ?Aga mulle tundub, et inimesed on jälle hakanud raamatuid lugema.?
    Soomes ja Inglismaal oli raamatuläbimüük Kaera sõnul eelmisel aastal suurem kui viimasel kümnel aastal. Inglismaal metroos löövad inimesed raamatu lahti kas või ainult ühe peatusevahe sõitmiseks ning need raamatud pole teps mitte n-ö naistekad ja muu odav meelelahutus, vaid ikka Dostojevski või Kafka teosed.
    Krista Kaer on märkimisväärne kuju sellegi poolest, et tõlkimispisiku on ta süstinud ka oma lastesse. Tütar Kaisaga kahasse on Krista tõlkinud ?Harry Potterit?, poeg Kaaren on eesti keelde pannud nii mõnegi Terry Pratchetti Kettamaailma loo. Kaisa ja Kaareni pani Krista tõlkima, sest leidis, et neil oleks aeg endale taskuraha teenima hakata. ?Keeletaju oli neil hea ja inglise keel ka käes, nii et ma soovitasin proovida. Päris halastamatult sai nende esimesi tõlkeid rapsitud ning selle kaudu süstitud kahtlemise pisikut,? muheleb Krista.
    ?Mina olen endiselt täitsa algaja,? tunnistab 24aastane Kaisa, kelle tõlkijakarjäär algas 16aastaselt 10-lauselist raamatut ?Miks kassid on paremad kui mehed? eesti keelde ümber pannes. ?Ema näeb siiani tüüpilisi vigu mu tõlgetes ja siis ma vihastan enda peale, et kuidas ma küll ei õpi.?
    Tänaseks on tõlkimine nii tütar Kaisa kui ka poja Kaareni hobi. Päristööl käib Kaisa ajakirjas Stiil, Kaaren annab viimast lihvi Õ-Fraktsiooni uuele filmile ?Malev? ja üritab Tartu Ülikooli lõpetada.
    ?Ei tulegi praegu ette teist sellist tõlkijate perekonda,? tunnistab Krista ülikoolikaaslane Mati Sirkel, kes on Krista Kaeraga sarnaselt raamatuinimene ja tõlkija ning just ühised ülikooliaastad on neile hea teineteisemõistmise andnud. ?Kui lastes on see loomulik huvi ja kui neil on ema, kes võib õpetada, siis miks mitte proovida. Ja ma arvan, et kui Krista nende tõlkeid toimetab, siis pole põhjust mingeid vigu nende tõlgetest otsida.?
    Kuna juulis tuleb ingliskeelsena välja kuues Potteri-raamat, on Kaisa suvi juba ette ära planeeritud. ?Ma vaikselt loodan, et tuleb hästi vihmane suvi,? viskab Kaisa nalja. Tema lemmikraamat ?Harry Potter? päris kindlasti ei ole, kuigi seda on hea tõlkida ja emaga koos elukatele nimesid välja mõelda on mõnus. Pealegi oleks lemmikautori tõlkimine tema jaoks liialt riskantne tegevus, kuna lugemise juures on tema jaoks oluline esmane ja spontaanne tunne. ?Tõlkimine võib raamatu sinu jaoks ära lörtsida ? sa pead ju analüüsima autori igat sõna ja raamatu tõlkimist lõpetades võib tunduda, et oled ta liialt ära analüüsinud.?
    Kaaren seevastu lemmikautori tõlkimises probleemi ei näe ? pigem aitab raamatus sees olemine tõlkimisele kaasa. ?Paistab välja, kas sa oled hinge sinna töösse pannud,? arvab Kaaren.
    Eesti tõlkekirjanduse hetkeseis, kus väga paljud tõlked ei ole hästi tehtud, on Krista Kaera jaoks valus teema.
    ?Üldine pilt on väga-väga kirju. Väljaantavate raamatute hulk on väga suur ja paljud noored tõlkijad ei kujuta ette, kuidas tõlkimine käib, vaid panevad lihtsalt sõnu ritta. Nad ei jää mõtlema, kuidas eesti keeles asju öeldakse,? on Kaer kurb, süüdistades tõlkijate kehvas tasemes ka ajakirjandust, televisiooni ja muud meediat. ?Ajalehtede keel on üsna jube. Kust need noored ikka seda keelt saavad ? televisioonis on samasugune segakeel, lisaks nõrgad tõlked. Selline sõnasõnalisus vaesestab eesti keelt ja kultuuri.?
    Tõlkija võib mõnikord ajahätta jääda, arvab Mati Sirkel. ?Aga üks põhjusi on ka selles, et tihtilugu puudub toimetaja ja kogu vastutus pannakse tõlkija õlule,? selgitab Sirkel, kelle arvates kogenud tõlkija puhul oleks see arusaadav ja loomulikki ? mingist hetkest peab inimene olema suuteline ise oma keelekasutuse eest vastutama. ?Aga algajate puhul on küll üsna patune, kui keegi asjatundja nende tõlkeid korralikult üle ei vaata. Pealegi on see noortele tõlkijatele ainus õppetund, muud koolitust meil lihtsalt polegi.?
    Lisaks on kirjastamisest saanud äri, kus tuleb väga selgelt läbi mõelda, mis lugejatele huvi pakuks. Tõlkija Lia Rajandi arvates ongi tõlkimine läinud kommertsiks kätte ära. ?Osal inimestel on see muidugi rahategemise värk, aga mingi nõudlikkus enda vastu peaks ikka olema,? arvab Rajandi. ?Tõlkima peab korralikult, selle koha pealt ma mööndusi ei teeks. Kui ei oska, siis ära tõlgi.?
    Krista Kaer loodab siiski, et tunneli lõpus paistab valgus ja see ei tule leegiheitjast. Eesti Kirjastajate Liidu ja Eesti Kirjanike Liidu korraldatavate tõlkekursuste vastu tuntakse huvi, mis näitab, et noored vähemalt tahavad õppida. Hea tõlkija pidavat oma tippvormi saavutama niikuinii alles umbes 70ndaks eluaastaks, kui elu- ja töökogemust on kogunenud nii palju, et õige sõna leidmine raskusi ei valmista, ning ta suudab olla piisavalt empaatiline oskamaks kirjaniku nahka pugeda, tehes end samas lugejale nähtamatuks.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Konstantin Eggert: Ukraina-Venemaa sõjalise kokkupõrke võimalus pole ammu nii lähedal olnud
Kremlist lähtuv Ukraina vastu suunatud varjatud hoiatuste ja otseste ähvarduste hulk on tänavu ületanud viimase seitsme aasta jooksul tavapäraseks saanud piirid, kirjutab ajakirjanik ja Venemaa vaatleja Konstantin Eggert.
Kremlist lähtuv Ukraina vastu suunatud varjatud hoiatuste ja otseste ähvarduste hulk on tänavu ületanud viimase seitsme aasta jooksul tavapäraseks saanud piirid, kirjutab ajakirjanik ja Venemaa vaatleja Konstantin Eggert.
Swedbank: Coopi aktsia on täiusliku hinnaga
Coop Panga aktsia on turul täiuslikkuseni hinnatud, väidab Swedbank värskes aktsiaanalüüsis.
Coop Panga aktsia on turul täiuslikkuseni hinnatud, väidab Swedbank värskes aktsiaanalüüsis.
Elektrilevi tõstab hindu
Riiklik jaotusvõrguettevõte Elektrilevi tõstab alates 1. märtsist 3 protsenti võrgutasu, see tõuseb 3 sendilt kilovatt tunni eest 3,1 sendile (31,4 eurole megavatt-tunni eest).
Riiklik jaotusvõrguettevõte Elektrilevi tõstab alates 1. märtsist 3 protsenti võrgutasu, see tõuseb 3 sendilt kilovatt tunni eest 3,1 sendile (31,4 eurole megavatt-tunni eest).
Kingi oma kolleegidele emotsiooni!
Kuidas hoida meeskonnavaim kõrgel? Üheks suurepäraseks vahendiks on ühised koosviibimised, mis avaldavad positiivset mõju kogu töökeskkonnale. Kalev Spa pakub äriklientidele erinevaid sportlikke ning lõõgastavaid meeskonnaürituste korraldamise võimalusi.
Kuidas hoida meeskonnavaim kõrgel? Üheks suurepäraseks vahendiks on ühised koosviibimised, mis avaldavad positiivset mõju kogu töökeskkonnale. Kalev Spa pakub äriklientidele erinevaid sportlikke ning lõõgastavaid meeskonnaürituste korraldamise võimalusi.