Valmis loodava mereseiresüsteemi viimane radaripositsioon

Homme võtab piirivalve vastu loodavasse Eesti territoriaalmerd ja rannikualasid katvasse seiresüsteemi kuuluva viimase, arvult 20. radaripositsiooni Saaremaal Kübassaarel.

Sellega on piirivalveameti teatel täidetud Eesti riigi lepingujärgsed kohustused mereseiresüsteemi loomisel.

Koos viimase radaripositsiooniga Kübassaarel võetakse homme vastu ka viimane transmissioonivõrgu sõlmpunkt radarimastilt keskusesse.

Mereseiresüsteemi kuuluva 20 radaripositsiooni rajamiseks sõlmiti 14. detsembril 2001 leping firmaga Empower EEE AS maksumusega 99,6 miljonit krooni.

Iga radaripositsioon koosneb radarimastist, elektrivarustusest, piirdeaiast koos valvesignalisatsiooniga ja hoonetesisesest automaatsest tulekustutussüsteemist.

Kõigi 20 radaripositsiooni rajamisel on täidetud keskkonnanõuded ja arvestatud kohalike omavalitsuste huvidega.

Piirivalveameti peadirektori asetäitja kolonelleitnant Aivar Lõhmuse sõnul on käesolevaga täidetud Eesti riigi lepingujärgsed kohustused mereseiresüsteemi rajamisel, milleks olid radaripositsioonide rajamine ja transmissiooni (ülekande) loomine keskustega. ?Järgneb radarite paigaldamine, seadistamine ja vastuvõtmine, millega on Eestis juba algust tehtud?, ütles Lõhmus.

Uued töötavad radarid on tänaseks paigaldatud Osmussaarele, Pakri poolsaarele, Naissaarele ja Jumindale.

Vastavalt siseministeeriumi ja Saksa firma EADS Deutschland GmbH vahelisele radarihanke lepingule paigaldatakse Eesti rannikualadele 20 mereseireradarit koos seirekeskuste aparatuuri ja infosüsteemidega ning nende käivitamiseks vajaliku tarkvaraga. Lisaks koolitab EADS välja süsteemi kasutajad ja hooldajad ning tagab hoolduse garantiiajal. Loodav mereseiresüsteem valmib lõplikult tänavu sügisel.

Kakskümmend mereseireradarit ühendatakse pärast paigaldamist ühtsesse, kogu Eesti territoriaalmerd ja rannikualasid katvasse seiresüsteemi, mida lisaks piirivalvele hakkavad kasutama ka kaitsevägi ja veeteede amet.

Mereseire radarisüsteemi abil muutub paremini valvatavaks ja kaitstumaks meie merepiir, teiseks suureneb Soome lahel ja Läänemerel kulgeva laevaliikluse turvalisus ja rannakalurite mereohutus, kolmandaks aitab see vähendada võimalike merereostuste ohtu, mis kahtlemata sageneb seoses naftaveoste osakaalu suurenemisega Läänemere ja Soome lahe laevateedel.