- OMX Baltic−0,17%299,54
- OMX Riga−0,12%888,37
- OMX Tallinn0,11%2 063,48
- OMX Vilnius−0,02%1 207,48
- S&P 5000,32%6 263,7
- DOW 300,53%44 254,78
- Nasdaq 0,25%20 730,49
- FTSE 100−0,13%8 926,55
- Nikkei 2250,2%39 742,98
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,15
- EUR/RUB0,00%90,62
- OMX Baltic−0,17%299,54
- OMX Riga−0,12%888,37
- OMX Tallinn0,11%2 063,48
- OMX Vilnius−0,02%1 207,48
- S&P 5000,32%6 263,7
- DOW 300,53%44 254,78
- Nasdaq 0,25%20 730,49
- FTSE 100−0,13%8 926,55
- Nikkei 2250,2%39 742,98
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,15
- EUR/RUB0,00%90,62
Balbiino tegeleb jäätise tootmise, sügavkülmutatud kaupade maaletoomise ja edasimüügiga. Siit tulenevalt kaks eraldi sisendit lattu: üks tootmise ja teine ostukaupade poolelt
Protsessiga on seotud majandustarkvara eAxapta", kuhu on liidestatud programmeeritavad liiniprinterid kastide ja printerid aluste markeerimiseks. Lisaks aluste register ja tõstukite terminalid, mis töötavad WiFi võrgus.
Laod on funktsionaalsuselt jagatud kolmeks: sisendladu, millel asukohti ei ole, hoiuladu, kus on asukohad, ning komplekteerimisladu, kus on samuti asukohad. Kasti ja aluse markeerimiseks vajalik info on võimalik saada ainult siis, kui Axaptas on tehtud vastav toomis- või ostutellimus ja see on vastava staatusega.
Kui tootmises on komplekteeritud alus toodangut, siis sisestades printerisse vastava tootmistellimuse numbri, saab toote kohta vastuse ja sisestatakse arvele võetav kogus. Selle tulemusel tekib vastav kanne aluste registrisse, kus alus saab unikaalse ID-koodi ehk ribakoodi ning trükitakse aluseetikett. Sama kandega võetakse alus arvele sisendlattu.
Ostutellimusel, tellimuse sisestamisel tekivad samuti paralleelselt kanded aluste registrisse ja trükitakse etiketid. Kaup võetakse sisendlattu arvele.
Sama protseduuri on võimalik teha ka käsitsi otse aluste registrisse ja trükkida etikett suvalisse printerisse.
Edasine kauba liigutamine hoiulattu ja sealt edasi toimub terminalidega. Alusekoodi lugedes ja seda vastava aadressiga sidudes toimuvad kauba liikumised.
Terminali funktsionaalsuses on ka teha päring kauba paiknemise kohta komplekteerimislao täitmisel.
Markeerimise poolelt oli vaja, et kogu süsteemis oleksid ühed ühtsed andmed. Lao poolelt, et oleks reaalajas ülevaade kaupadest partiide ja asukohtade kaupa.
Enne oli kauba leidmine tõsine katsumus. Laos on üle kuuesaja nimetuse ja üle viie tuhande aluse. Samuti tuli jälgida realiseerimise tähtaegu.
Et süsteem kajastaks varude liikumisi reaalajas. Et kogu süsteemis oleks õige partiipõhine laoseis.
Hetkel kuum
Et laohaldus toimiks asukohapõhiselt.
Optimeerida komplekteerijate tööd ja välistada markeerimisel ja kauba vastuvõtul võimalikke dubleerivaid protsesse.
Koos tarkvaraarendustega oli aktiivset perioodi ca kuus kuud.
Alustasime nullist. Kui 2003. aasta sügisel tarkvara vahetasime, oli aadress-süsteem lähteülesandesse sisse kirjutatud. Algselt pidi süsteem käivituma eelmise aasta kevadel, kuid enne tuli hooaeg peale ja Axapta juurutamine oli ka täies hoos. Seega külmutasime projekti aastaks. Tehniliselt tuli ehitada lattu WiFi võrk, mis töötaks -24 YC juures.
Markeerimine, terminalid ja WiFi võrk kokku veidi üle miljoni krooni. Selle sees on neli külmakindlat terminali, seitse printerit ja tarkvara terminalidele.
Sisuliselt muutus mingil määral kõigi varudega kokku puutuvate töötajate töökorraldus.
Süsteemiga liitus uus grupp töötajaid, nagu tootmise meistrid, tõstukijuhid, kes siiani reaalseid kandeid varudega ei teinud, kuid nende töö täpsusest oleneb palju.q
Enimloetud
1
Tallinnas käib pinkide üle juba kriminaalasi
3
Omanikud võtsid ehitusfirmast 5 miljonit eurot dividendi
Viimased uudised
Tule aga Ruhnu lehmi või taimi kasvatama, kui julged!
Tule aga Ruhnu lehmi või taimi kasvatama, kui julged!
Tule aga Ruhnu lehmi või taimi kasvatama, kui julged!
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Tallinnas käib pinkide üle juba kriminaalasi
Podcastid
Tagasi Äripäeva esilehele