Balbiino tegeleb jäätise tootmise, sügavkülmutatud kaupade maaletoomise ja edasimüügiga. Siit tulenevalt kaks eraldi sisendit lattu: üks tootmise ja teine ostukaupade poolelt
Protsessiga on seotud majandustarkvara eAxapta", kuhu on liidestatud programmeeritavad liiniprinterid kastide ja printerid aluste markeerimiseks. Lisaks aluste register ja tõstukite terminalid, mis töötavad WiFi võrgus.
Laod on funktsionaalsuselt jagatud kolmeks: sisendladu, millel asukohti ei ole, hoiuladu, kus on asukohad, ning komplekteerimisladu, kus on samuti asukohad. Kasti ja aluse markeerimiseks vajalik info on võimalik saada ainult siis, kui Axaptas on tehtud vastav toomis- või ostutellimus ja see on vastava staatusega.
Kui tootmises on komplekteeritud alus toodangut, siis sisestades printerisse vastava tootmistellimuse numbri, saab toote kohta vastuse ja sisestatakse arvele võetav kogus. Selle tulemusel tekib vastav kanne aluste registrisse, kus alus saab unikaalse ID-koodi ehk ribakoodi ning trükitakse aluseetikett. Sama kandega võetakse alus arvele sisendlattu.
Ostutellimusel, tellimuse sisestamisel tekivad samuti paralleelselt kanded aluste registrisse ja trükitakse etiketid. Kaup võetakse sisendlattu arvele.
Sama protseduuri on võimalik teha ka käsitsi otse aluste registrisse ja trükkida etikett suvalisse printerisse.
Edasine kauba liigutamine hoiulattu ja sealt edasi toimub terminalidega. Alusekoodi lugedes ja seda vastava aadressiga sidudes toimuvad kauba liikumised.
Terminali funktsionaalsuses on ka teha päring kauba paiknemise kohta komplekteerimislao täitmisel.
Markeerimise poolelt oli vaja, et kogu süsteemis oleksid ühed ühtsed andmed. Lao poolelt, et oleks reaalajas ülevaade kaupadest partiide ja asukohtade kaupa.
Enne oli kauba leidmine tõsine katsumus. Laos on üle kuuesaja nimetuse ja üle viie tuhande aluse. Samuti tuli jälgida realiseerimise tähtaegu.
Et süsteem kajastaks varude liikumisi reaalajas. Et kogu süsteemis oleks õige partiipõhine laoseis.
Et laohaldus toimiks asukohapõhiselt.
Optimeerida komplekteerijate tööd ja välistada markeerimisel ja kauba vastuvõtul võimalikke dubleerivaid protsesse.
Koos tarkvaraarendustega oli aktiivset perioodi ca kuus kuud.
Alustasime nullist. Kui 2003. aasta sügisel tarkvara vahetasime, oli aadress-süsteem lähteülesandesse sisse kirjutatud. Algselt pidi süsteem käivituma eelmise aasta kevadel, kuid enne tuli hooaeg peale ja Axapta juurutamine oli ka täies hoos. Seega külmutasime projekti aastaks. Tehniliselt tuli ehitada lattu WiFi võrk, mis töötaks -24 YC juures.
Markeerimine, terminalid ja WiFi võrk kokku veidi üle miljoni krooni. Selle sees on neli külmakindlat terminali, seitse printerit ja tarkvara terminalidele.
Sisuliselt muutus mingil määral kõigi varudega kokku puutuvate töötajate töökorraldus.
Süsteemiga liitus uus grupp töötajaid, nagu tootmise meistrid, tõstukijuhid, kes siiani reaalseid kandeid varudega ei teinud, kuid nende töö täpsusest oleneb palju.q