Artikkel
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Ka pehme mööbel on kõrgtehnoloogia

    Kõik riigid on huvitatud tegutsemisest suure lisandväärtusega kõrgtehnoloogilistes harudes (elektroonikatööstus, IT tervikuna, lennukitööstus). Kuid väikestel riikidel on üha keerukam ennast nimetatud valdkondades kehtestada.
    Teadus- ja arendustöö aina kallineb. Tänapäeval on vaid suured kõrgtehnoloogilistele harudele orienteeritud riigid (eelkõige USA, siis Suurbritannia, Prantsusmaa jt) suutelised piisavalt investeerima uute tehnoloogiate väljatöötamisse ja võtma enda kanda sellega kaasneva riski. Samuti on suurte riikide konkurentsieelis asjaolu, et neis subsideeritakse kõrgtehnoloogilisi harusid sõjaliste ja kosmoseuuringute ning tohutute riigihangete, sh sõjaliste hangete kaudu.
    Väikeriikide konkurentsivõimet ei suuda enamasti oluliselt parandada ka sihipärane majandus- ja innovatsioonipoliitika, korralik tugistruktuur ning vägagi suured rahaeraldised riigieelarvest. Karmi konkurentsivõitluse tingimustes on väikeriikide ettevõtted suutelised kõrgtehnoloogilistes harudes enamasti tegutsema vaid allhankijatena väärtuskettide alumistes, väikese lisandväärtusega osades.
    Kuigi väikeriikide ligipääs kõrgtehnoloogilistele harudele (eriti väärtuskettide ülemistele, suure lisandväärtusega osadele) on üha enam raskendatud, pole suure lisandväärtusega valdkondades sobilike ni??ide leidmine sugugi võimatu. Kõrgtehnoloogilised töötleva tööstuse harud ei ole riikidele kaugeltki ainus võimalus globaalmajanduses ellu jääda ja edukas olla. Kõrgtehnoloogilised innovatsioonid on tänapäeval võimalikud kõigis harudes, sh traditsioonilistes.
    Paljud arenenud tööstusriigid (Austria, Belgia, Luksemburg, Taani, Soome, Holland, Rootsi, ?veits) ning nende üksikud regioonid spetsialiseeruvad jätkuvalt traditsioonilistele (keskmise tehnoloogiaga või isegi madalatehnoloogilistele) tööstusharudele. Nimetatud riigid või osa nende regioone ei kuluta hiigelsummasid teadus- ja arendustööle. Nt paljud Põhjamaade ja Saksamaa regioonid sõltuvad eelkõige sünteetilise teadmistebaasiga (with syntetic knowledge base) harudest, kus õppimine tegutsemise kaudu (learning through interacting) on innovatsiooni jaoks oluliselt tähtsam kui teadus- ja arendustöö ning tänu sellele toimuvad teaduslikud läbimurded. Paljude väikeste tootjate rahvusvaheline konkurentsivõime saavutatakse eeskätt pideva igapäevase teadmiste akumuleerimisega toote arendamisel, müümisel jne.
    Ka kõrgtehnoloogia mõiste on teinud läbi muutuse. Tänapäeva kõrgtehnoloogiline toode ei pruugi ilmtingimata olla mingi efektne elektrooniline seade. Biojogurtite tootjad väidavad, et tootes kasutatav bakter(kultuur) on teadus- ja arendustöö käigus välja töötatud kõrgtehnoloogia.
    Viimased uurimused kinnitavad veel kord, et väike riik ? kel paratamatult väiksem teadmiste maht ? suudab spetsialiseeruda vaid kitsamale valdkonnale, ni?ile. Samuti on väiksemad riigid paratamatult sunnitud spetsialiseeruma valdkondadele, kus on stabiilne nõudlus ja madal hinnaelastsus (ostjate nõutav kogus reageerib hinna muutusele vähe).
    Põhiline on aga see, et moodsas majanduses polegi tegelikult enam jäänud madala tehnoloogiaga harusid. Kõrgtehnoloogia tungib kõigisse ? ka traditsioonilistesse ? harudesse. Seepärast ei maksa segi ajada kõrgtehnoloogiat ja kõrgtehnoloogilisi harusid. Kõik harud sisaldavad kõrgtehnoloogilise tootmise ja toodangu segmente. Potentsiaalsete kõrgtehnoloogiliste ni??ide arv üha kasvab. Aga endale sobiva ja jõukohase ülesleidmine on muutunud varasemaga võrreldes veelgi keerukamaks.
    Autor: Kaarel Kilvits
  • Hetkel kuum

Eesti majanduse tervis

0

Sisemajanduse kogutoodang

Muutus võrreldes eelmise aasta sama perioodiga, %

Allikas: Statistikaamet

Tõnu Mertsina: ükskord tuleme sellest august välja niikuinii. Aga mis hinnaga?
Madala maksukoormusega on kliimaeesmärke keeruline täita, vähemalt Eesti praeguse majandusmudeli ja võimaluste juures, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Madala maksukoormusega on kliimaeesmärke keeruline täita, vähemalt Eesti praeguse majandusmudeli ja võimaluste juures, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Kinnisvarahinnad pöördusid Euroopas jälle tõusule
Pärast kaks kvartalit toimunud langust võttis Euroopa kinnisvara hinnaindeks suuna jälle ülespoole.
Pärast kaks kvartalit toimunud langust võttis Euroopa kinnisvara hinnaindeks suuna jälle ülespoole.

Eesti ettevõtete tervis

6,6
Rahuldav
0
10
Kõik sektorid
Legendaarne Charlie Munger jagab investoritele hindamatuid soovitusi
99aastane edukas investor Charlie Munger on elanud üle suure depressiooni nime all tuntud ülemaailmse majanduskriisi, osalenud II maailmasõjas, töötanud legendaarse investeerimisguru Warren Buffetti vanaisa heaks ning on rahvusvahelise konglomeraadi Berkshire Hathaway aseesimees ja Buffetti lapsepõlvesõber.
99aastane edukas investor Charlie Munger on elanud üle suure depressiooni nime all tuntud ülemaailmse majanduskriisi, osalenud II maailmasõjas, töötanud legendaarse investeerimisguru Warren Buffetti vanaisa heaks ning on rahvusvahelise konglomeraadi Berkshire Hathaway aseesimees ja Buffetti lapsepõlvesõber.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: kuidas ma ümaraspäi endale kandilise sõbra sain
Äripäeva kolumnist-ettevõtjal Üllar "Myrakas" Priksil on nüüd toidukäru. Vaja läks vaid kasti õlut ja oma äripartnerit kiruvat naabrimeest.
Äripäeva kolumnist-ettevõtjal Üllar "Myrakas" Priksil on nüüd toidukäru. Vaja läks vaid kasti õlut ja oma äripartnerit kiruvat naabrimeest.
Margus Nõlvak: hinnake kirgi!
Töötajate kired ei ole sageli otseselt seotud inimeste igapäevatööga, kuid nende panus töö kvaliteeti on hindamatu, kirjutab Tele2 juht Margus Nõlvak Äripäeva essees.
Töötajate kired ei ole sageli otseselt seotud inimeste igapäevatööga, kuid nende panus töö kvaliteeti on hindamatu, kirjutab Tele2 juht Margus Nõlvak Äripäeva essees.
Ettevõtted võiks rohepesust üht-teist juba teada – vähemalt enne, kui midagi väidavad
2021. aastal tegid peaaegu pooled ELis auditeeritud ettevõtted oma kommunikatsioonis mingil määral rohepesu, peamiselt oma keskkonnahoidlikkust ülehinnates või -mõjusid alahinnates. Kuidas rohepesu ära tunda, vältida ja ise valeväidetest hoiduda, on küsimus.
2021. aastal tegid peaaegu pooled ELis auditeeritud ettevõtted oma kommunikatsioonis mingil määral rohepesu, peamiselt oma keskkonnahoidlikkust ülehinnates või -mõjusid alahinnates. Kuidas rohepesu ära tunda, vältida ja ise valeväidetest hoiduda, on küsimus.
Eesti autotööstur paljastab „Kuumal toolil“, millal tuleb elektriautode buum
Kui Euroopa riigid ei hakka massiliselt toetama elektriautode ostmist, siis jääb nende osakaalu kasv Euroopas marginaalseks, ennustas autotööstusele interjööridetaile valmistava Mistra-Autexi juht Priit Tamm saates „Kuum tool“.
Kui Euroopa riigid ei hakka massiliselt toetama elektriautode ostmist, siis jääb nende osakaalu kasv Euroopas marginaalseks, ennustas autotööstusele interjööridetaile valmistava Mistra-Autexi juht Priit Tamm saates „Kuum tool“.
Maade hindamine toob juurde kümneid tuhandeid maamaksu maksjaid
Maksu- ja tolliameti teatel on möödunud aastal tehtud korralise maade hindamisega seoses on hüppeliselt tõusnud nende inimeste hulk, kelle maamaks on üle 5 euro, mis tähendab, et amet väljastab neile maksuteate.
Maksu- ja tolliameti teatel on möödunud aastal tehtud korralise maade hindamisega seoses on hüppeliselt tõusnud nende inimeste hulk, kelle maamaks on üle 5 euro, mis tähendab, et amet väljastab neile maksuteate.
Ehitusekspert: otsuste venimine põletab raha
Ehitussektoris põleb raha, kuna tellijad vaatavad hoolega intressimäärade ja maksuotsuste kujunemist ja lükkavad seetõttu otsuse tegemist kaugemale, ütles Bildgren Ehituse ja Eesti Ehitusettevõtjate Liidu juhatuse liige Ahto Aruväli.
Ehitussektoris põleb raha, kuna tellijad vaatavad hoolega intressimäärade ja maksuotsuste kujunemist ja lükkavad seetõttu otsuse tegemist kaugemale, ütles Bildgren Ehituse ja Eesti Ehitusettevõtjate Liidu juhatuse liige Ahto Aruväli.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.