Inno Tähismaa • 17. august 2005
Jaga lugu:

Tootmist laiendanud piimatootjad said PRIA-lt kvooti juurde

Eile tegi PRIA oma kodulehel teatavaks need piimatootjad, kellele esmaspäevase otsusega anti juurde piimatootmise kvooti kokku ligi 8 protsenti.

Kokku läks PRIA (põllumajanduse registrite ja informatsiooni amet) otsusel jagamisele 50 000 tonni otseturustuse kvooti ja 4 000 tonni tarnekvooti. Esimene võimaldab tootjal müüa otse tarbijale, teine tähendab tarnimist tööstustele. Reaalselt jagati välja ligi 46 000 tonni otseturustuse ja 2370 tonni tarnekvooti. Seega jäi ligi 5000 tonni jagamata. PRIA vastava ala spetsialist Maris Mõttus ütles, et väiksem jagatud kvoot tulenes sellest, et kõigi tootjate taotlused polnud põhjendatud.

Välja jagatud kvoot moodustab ligi 8% kogu Eesti piimatootmise aastasest kvoodist, mis on nüüd ligi 607 000 tonni. See jaguneb ligi 600 piimatootja vahel. Kokku on Eestile eraldatud kvoodi suurus 624 000 tonni, seega on paarkümmend tuhat tonni reservis uutele taotlejatele ja neile, kes juurde soovivad.

Kokku suurendati kvooti piimatootjatel vastavalt sellele, kui palju oli keegi loomi juurde soetanud ja rohkem piima välja lüpsnud. Suuremad kvoodi juurdesaajad polnud sellest tulenevalt mitte kõige suuremad tootjad, vaid need, kes olid oma tootmist kõige rohkem laiendanud.

Kõige rohkem, 1605 tonni sai kvooti juurde OÜ Järva PM. Ettevõtte tegevjuht Tauno Heil ütles, et kvoot suurenes, kuna vahepeal on karja suurendatud. ?Tootsime möödunud aastal 13% rohkem,? märkis Heil. Tema sõnul ei tekkinud möödunud aastal tootmise suurenemisel probleemi, sest möödunud aastal jäi üleriigiline kvoot täitmata. Sel aastal on tema sõnul kvoot olulisem, sest üleüldine kvoot võib täis tulla. Järva PM kvoot on pärast suurendamist kokku 5741 tonni.

Nn kvoodimajandus piimatootmises tuli Eestisse seoses liitumisega Euroopa Liiduga. PRIA spetsialist Maris Mõttus selgitas, et kvoote on võimalik omavahel ka kombineerida. See tähendab, et kord aastas on võimalik tootjatel otseturustuse ja tarnekvootide suurust vastavalt vajadusele vastastikku muuta.

Uus kvoodiaasta algas tänavu aprillis. Mõttus ei osanud veel hinnata, kas tootjad tänavuse kvoodi täidavad või mitte. Mõttuse sõnul pole Eesti tootjad ühelgi aastal veel suutnud kvooti täita. Praegu on käimas kolmas kvoodiaasta, Eesti rakendas kvoodisüsteemi 2003./2004. aastal.

Piima kilohind on praegu ligi 4 krooni. See teeb piimatoomise turu aastaseks mahuks Eestis 2,6 miljardit krooni.

Eesti suurima kvoodi valdaja on 14 847 tonniga OÜ Väätsa Agro, mis sai kuu aega tagasi tuntuks seoses asjaoluga, et kümnendiku ettevõttest ostis omale AS Trigon Baltic Farming, mida esindab Joakim Helenius.

Väätsa Agro kvoot suurenes eile ligi 280 tonni võrra. Väätsa Agro juht Tiit Tuuleveski ütles, et kvooti oli võimalik suurendada, sest möödunud aastal täideti kvooti 94 protsendi ulatuses. Kvoodi suurenemine on oluline, ütles Tuuleveski, see annab kindlustunde tulevikuks. Tänavu on ettevõte juba üle 300 tonni rohkem tootnud kui möödunud aastal.

Väätsa Agro sai juurde peamiselt otseturustuse kvoo­ti, mis tähendab, et piima võib probleemideta rohkem müüa oma töötajatele ja sööklas.

Tuuleveski ütles Trigoni osalust ettevõttes kommenteerides, et seni ajakirjanduses avaldatu on selge mull.

?Pole olnud tõsiseid läbirääkimisi,? ütles ta Trigoni osaluse suurendamist kommenteerides, ?pole kellegagi kätt löönud.?

Tuuleveski ütles, et oma osaluse müüs ettevõtte endine juht, kes nüüd on pensionil. Tuuleveski sõnul on piim praegu ettevõtte jaoks ainuke, mis raha annab ja müüki keegi ei plaani.

?Piimast tuleb 70?75% sissetulekutest,? lisas ta. Kokku on ettevõtte käive aastas 75?80 miljonit krooni.

Helenius ütles eile, et hetkel pole plaanis osta Väätsast rohkem, kui on juba ostetud. Samas on tal endiselt soov mingi suur farm Eestist osta. Helenius ostab lähiajal ühe piimafarmi hoopis Ukrainas ja Peterburi lähedal, eesmärk on olla Kesk- ja Ida-Euroopas üks suuremaid piimafarmide omanikke.

Kuu aega tagasi kirjutas Äripäev, kuidas Joakim Heleniuse firma AS Trigon Baltic Farming ostis kümnendiku Eesti suurimast piimatootjast Väätsa Agrost ja kavatseb peagi ettevõtte tervikuna üles osta.

Praegu on Heleniuse kontrolli all kaks farmi Kirde-Eestis, OÜ VR-Vasavere ja OÜ Revino, mis kokku moodustavad ligi 6000 tonniga ühe protsendi Eesti piimaturust. Koos kümnendikuga Väätsast on Heleniuse kontrolli all praegu 1,5 protsenti Eesti piimaturust.

Jaga lugu:
Hetkel kuum