EPL: Pangad toovad korteriühistule laenu kuldsel kandikul kätte

Näiteks SEB Eesti Ühispank on andnud laenu ligi 600-le ja Hansapank rohkem kui tuhandele korteriühistule, kirjutab Eesti Päevaleht.

?Võrreldes 2003. aastaga, mil esimest korda pangalaenu võtsime, on sel aastal ühistutele laen tunduvalt soodsam,? möönis Paide Liiva 4 korteriühistu tegevjuht Anne Avent. Tegevjuhil on hästi meeles, kui jäik oli Hansapanga suhtumine kaks aastat tagasi, sestap langestki valik Ühispanga kasuks. Suur tugi on aga Paide linnavalitsuse antavast kaheprotsendisest intressitoetusest, mis teeb ühistule laenamise üsna soodsaks.

?Aastal 2003 ei Hansa- ega Ühispangalt alla seitsme protsendi laenu ei saanud, eriti raske oli olukord just Hansapangaga,? meenutas toonast asjaajamist Viljandi korteriühistu Riia 83 juhatuse liige Malle Järvekülg. Siis jõudis ühistu kokkuleppele Sampo pangaga, kuigi ka sealt öeldi algul, et oma 290 000-kroonise laenusooviga olevat nad Sampo jaoks liiga väike klient.

Ühispanga ärilaenude arendusjuht Reelika Areng kinnitas, et korteriühistud on pangale head kliendid, kellel laenu tagastamisega probleeme ei ole.

Laenu tingimused olenevad Arengu selgitust mööda konkreetsest projektist ja ühistust, selle organiseerituse tasemest, võlgnike osakaalust majas, piirkonnast. Intressimäär korteriühistute laenude puhul algab SEB Eesti Ühispangas 4,5 protsendist.

Hansapanga korteriühistute valdkonna juht Janis Pugri ütles, et laenusumma on tavatingimustel kuni 1000 krooni elamu iga elamispinna-ruutmeetri kohta, kuid väiksemad KÜd saavad läbimõeldud projekti korral kasutada ka suuremaid summasid. Keskmine laenusumma on igal aastal kasvanud, ulatudes nüüd-seks ligi miljoni kroonini. Suurim seni võetud laen on olnud 5,6 miljonit krooni.