Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Ministeeriumi ekstöötaja jäi korruptsioonis süüdi
Eile mõisteti Tallinna linnakohtus süüdi sotsiaalministeeriumi endine IT-juht Henry Timmerman, keda süüdistati altkäemaksu võtmises ning rahapesus. Timmerman tunnistas end ka süüdi. Kokku tekitas ta oma ametiajal sotsiaalministeeriumile 378 135 krooni kahju, mille peab nüüd osade kaupa tagasi maksma. Reaalset vangistust sai Timmerman 6 kuud, millest 22 päeva, mil mees vahi alla viibis, maha võeti.
Timmermannile altkäemaksu ning pistise andmises süüdistatavate Tarvi Tara, Sten Soosaare, Erik Tambauri, Toomas Perilluse, Karel Kanneli, Janek Karu ja Andreas Simseli suhtes lõpetas kohus prokuröri taotlusel kriminaalmenetluse ning kohustas neid maksma riigi tuludesse summasid 10 000?75 000 kroonini, suurim summa tuleb tasuda Taral.
Põhja ringkonnaprokuratuuri eriasjade prokurör Laura Feldmanis taotles nende suhtes kriminaalmenetluse lõpetamist, kuna mehed aitasid eeluurimisel kaasa kuriteo asjaolude tuvastamisele. ?Nende süü ei ole suur,? lisas Feldmanis täpsustuseks.
Mehed ise olid oma kohtuasjast rääkides napisõnalised. ?Ma ei oska kommenteerida,? ütles Tarvi Tara. Toomas Perillus märkis sissenõutava 15 000 krooni kohta, et kui kohtunik peab seda õiglaseks, teeb seda ka tema.
Karistuse suhtes lepiti Feldmanise sõnul juba varem kokku. ?Sõna oli ka sotsiaalministeeriumil,? ütles ta.
Sotsiaalministeeriumi pressiesindaja Katrin Pärgmäe sõnul oli ministeerium Timmermanile määratud karistusega nõus, kuigi varem nõuti lisaks raha tagasimaksmisele kolmeaastat ühiskondlikku kasulikku tööd. ?Arvame, et konkreetse isiku suhtes oleks avalik tänavate koristamine ja ühiskondlike asutuste värvimine mõjusam karistus kui mõned kuud vangistust,? sõnas Pärgmäe. Timmermanile pistise andjatele määratud karistuse vastu ministeeriumil Pärgmäe sõnul proteste pole.
Korruptsioonijuhtumite vältimiseks tõhustab sotsiaalministeerium oma sisekontrollisüsteemi, et hangetel osaleks võimalikult lai ring pakkujaid ning et oleks asjakohane hulk inimesi, kes üksteist kontrolliksid. ?Samas ei taha me tekitada liigset bürokraatiat,? lisas Pärgmäe.
Autor: Gert D. Hankewitz