Saamata jäänud leil ajendas autosauna ehitama

Autosauna toorikmaterjaliks sai 1981. aastal ilmavalgust näinud Ford F600, mille sünnikohaks ja esimeseks elupaigaks oli kauge USA. Kuidas see auto Maarjamaale sattus, ei tea omanik täpselt praegugi. ?Kuulujuttude kohaselt oli üks väliseestlane millalgi Ameerikast tagasi Eestisse kolinud ja oma asjade vedamiseks ka auto kaasa võtnud,? räägib Tarvo.

Mingil ajal sai mahuka alumiiniumist furgooniga Fordist hulgilao kaubaveok, peamiseks ülesandeks tuhandeid sigareti- ja tubakasõpru üle Eesti neid kütkes hoidva kaubaga varustada. Saunaehitusplaaniga Tarvo silma sattus auto 2003.aasta lõpus, kui ta hulgilao kirjadega väsinud sõidukit ühe asutuse seina ääres märkas. Avanev vaatepilt polnud just tore: roostetanud kapott ja tiivad, kriipida saanud furgoon, pleekinud ja räbaldunud reklaamtekstid furgooni külgedel. Samas tegi mahukas alumiiniumist furgoon tast ideaalse saunaauto kandidaadi. Mõningase otsimise järel õnnestus leida ka Fordi omanik ning pärast 18 000 krooni vahetamist sai auto endale uue peremehe.

Edasi käisid tööd tulevase saunaauto kallal kahes suunas: esiteks vajas korrastamist masin ise, teiseks vajas ehitamist saun. Auto endaga läks üldiselt lihtsalt, sest tehniline pool oli üldiselt korras, muret tegi vaid keredetailidel endast tugevalt märku andev rooste. Näiliselt polnuks vaja midagi muud, kui korralikku plekkseppa ja värvimeest, aga...

?Üllataval kombel polnud Tallinnas ühtegi meistrimeest, kes oleks soovinud asjaga tegeleda,? seletab Taivo. Nii polnudki teha muud, kui viia liivapritsi alt tulnud roostest puhastatud detailid värvimiseks Tartusse, kus töö suuremate tõrgeteta ära tehti. Algselt valget värvi kandnud sõiduk sai endale nüüd kärtspunast tooni katte.

Mootori ja tehnika poole pealt sõiduk suuremat hoolt ei vajanud, tihedamat tööd nõudsid vaid sõiduki tuled, mis masina kunagise eurostamise käigus olid vahetatud stiilis ?üks siit, teine sealt?. Osade tulede doonoriks oli Kamaz, teistel ?iguli jne. Need asendati nüüd korralikega, milles tavalised pirnid on voolu kokkuhoiu huvides asendatud LEDide ehk valgusdioodidega. Ka vahetatud tulede puhul on vaadatud endise Nõukogude Liidu poole: furgooni külgedel olevad väikesed kollased tulukesed alustasid oma elu VAZ-2105 suunatuledena.

Keerulisemad olid aga lood sauna jaoks mõeldud furgooni endaga. Tõsist tööautot keegi väga hellitama ei kipu, seega vajas väljavahetamist ligi meetri laiune riba alumiiniumi furgooni mõlemalt küljelt. Sauna enda karkassi tegemisel tekkis aga taas probleem korralike töömeestega. ?Sai küll palgatud üks puutöömees lootuses, et ta teeb kogu sauna valmis, hiljem selgus aga, et tema panus piirdub vaid sauna karkassi tegemisega,? meenutab Tarvo. Nii ei jäänudki muud üle, kui ise käised ülesse käärida ja saun lõplikult valmis teha.

Tulemus võiks vabalt kuuluda mõne seltskonnajakirja prominendi koju. Viie kohaga leiliruum, kaheksa inimest mahutav raadioga puhkenurk, du?iruum ? kõik seinad kenasti naturaalse puiduga kaetud. Olemas on ka saunapeo tarvis vajalik kööginurk kraanikausi ning külmade saunajookide tarbeks mõeldud külmkapiga. Seejuures on autosaun täiesti ökonoomne: 1200liitrises paagis olevat vett soojendab vajadusel saunaahi, vajaliku elektrivoolu eest hoolitseb furgooni põhja all olev mahukas aku.

Mõeldud on ka puhta looduse peale: sauna kasutamise käigus tekkiv must vesi ei voola lihtsalt maha (mis oleks kahtlemata kõige lihtsam lahendus) vaid kogutakse kokku ja pumbatakse musta vee paaki. Hiljem saab selle loomulikult kanalisatsiooni edasi suunata.

Oma esimesed tuleristsed sai autosaun tänavuse Õllesummeri ajal, kus pidev saunakütmine kestis kogu summerdamise aja. Puudega köetav saunaahi osutus nii efektiivseks, et ühel hetkel kerkis temperatuur saunas isegi üle 120 kraadi. ?Siis ehmatas küll veidi ära ja suhtusime tule tegemisse veidi tagasihoidlikumalt,? kinnitab Tarvo.

Nüüdseks on ligi 100 000 krooni maksma läinud saun teinud ka oma esimesed tellimussõidud. Eelkõige hinnatakse autosauna puhul just võimalust tellida see suvalisse Eesti punkti, isegi asustamata paika.

Kõige omapärasemate autosaunade tiitlile võiksid pretendeerida Järva-Jaani Tuletõrje Seltsi saunaautod, mis laiema avalikkuse silmis on autosaunana kõige enam tuntud.

Idee saunaautode ehitamiseks sündis Järva-Jaani Tuletõrje Seltsi esimehe Tuve Kärneri sõnul nii: ?Kord (1999. aastal) sõitsime tuletõrjeseltsi pasunakooriga Tallinnast kodu poole, kui kellelgi tuli mõte, et vana tuletõrjeauto veepaagi asemele võiks sauna teha, oleks mugavam kodu poole sõita, kirjeldab ta. Mõeldud ? tehtud! Kolm kuud hiljem oli vanast tuletõrjeautost Ford 600 saanud autosaun. See osutus aga niivõrd populaarseks, et 2004.aastal ehitati teine saun veel lisaks, seekord vana Bedfordi tuletõrjeauto baasil.

Kuid saunaga Järva-Jaani mehed piirdunud ei ole: lisaks on vanast tuletõrjetehnikast tehtud veel ka kümblustünn ning du?iauto, mida saunalised samuti kasutada saavad.

Et autosaun ei pea alati suure veoauto või bussi baasil olema ehitatud, tõestab seiklusmatku korraldava Kanuu.ee

meeskonnale kuuluv UAZ-buss, mis oma tagasihoidlikest mõõtmetest hoolimata suudab endasse peita täiesti toimiva saunaruumi. Mis sest, et korraga mahub leili võtma vaid kuus inimest, saunamõnu saab ikka kätte.

Kanuu.ee seiklusmatkade korraldaja Toomas Pannali sõnul on UAZi baasil tehtud autosaunal üks suur eelis: ta pääseb ka sinna, kuhu sõidu- või veoautod tavaliselt juurde ei pääse. Seega ei pea kanuusõitu või seiklusmatka organiseerides matka lõppu ilmtingimata tsivilisatsiooni rüppe plaanima, vaid see võib vabalt jääda ka keset metsa.

Seejuures ei ole tegu mingi lahja saunakesega, mis vaevu sooja sees hoiab, vaid leiliruumis võib saavutada temperatuure, mis tavasaunalisele kosmilised tunduvad. ?Kunagi andsin sauna kasutada ühtedele oma tuttavatele, kes ahju küdema panid ja alles kahe tunni pärast vaatama läksid, mis saanud on,? meenutab Pannal. Siis selgus, et leiliruumis olnud piiritustermomeeter, mille märgitud skaala lõppes 120 kraadi juures, oli kuumusest lihtsalt lõhki läinud. ?Küllap seal umbes 150 kraadi oli, kuid tavaliselt käib leilivõtmine siiski madalamate temperatuuride juures,? meenutab Pannal muigega.

Praeguseks on UAZ-saun kanuutajaid ja seiklusmatkajaid teenindanud juba kuus aastat. ?Tema saunaks tegemiseks kulunud 30 000 krooni ta nüüd vaevalt tagasi toonud on, aga samas on ta meile toonud hulga seiklusmatkajaid, kes sauna olemasolu pärast matka oluliseks peavad,? kinnitab Toomas Pannal. Seetõttu ongi UAZ suvel suurema osa ajast hõivatud.