Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Mannetu finantsinspektsioon

    Äriplaani konverentsil esinedes nimetas Hansapanga juht Erkki Raasuke Eesti tugevuseks järelevalveasutuste ja tururegulaatorite head tööd, mis on muutnud meie ärikeskkonna usaldusväärseks ning aidanud meelitada siia investoreid.
    Reedene finantsinspektsiooni avaldus Ain Hanschmidti juhtumi kohta näitab Äripäeva hinnangul seda, et finantsinspektsioon on eeskätt dokumentide hoidja, mitte järelevalve asutus.
    Inspektsioon rõhutas reedel ja on rõhutanud juba varem, et Hanschmidt peab ise andma avalikkusele selgitusi. Asjaosaliste kommentaaridest hoidumine võib kahjustada Eesti ärikeskkonna ja finantssüsteemi usaldusväärsust.
    See on nii, aga inspektsiooni poolt on taolist manitsust mannetu kuulata. Inspektsioon sarnaneb kantslis esineva kirikuõpetajaga, kes kutsub kiriku patustanud liikmeid pihile.
    Mannetult kõlab ka alljärgnev lause inspektsiooni avalduses: ?Finantsinspektsioonil puudub käesoleval ajal informatsioon, mis tõendaks SEB Eesti Ühispanga endise juhatuse esimehe poolt osaluste omandamist äriühingutes OÜ Abante (kaudne oluline osalus ASis Tallink Grupp) ja OÜ Haapsalu HMR varem kui augustis 2005. aastal ning mis tõendaks sellega seonduva majanduslike huvide deklareerimiskohustuse või huvide konflikti maandamise nõuete olulist rikkumist SEB Eesti Ühispanga poolt.?
    Käed taskus istudes ei olegi võimalik taolist infot hankida. Jääb mulje, et ühe panga juhi poolt panga rahaga endale suurosaluste hankimist erinevates ettevõtetes on võimalik inspektsioonil avastada ainult eeldusel, kui panga juht ise vajalikud dokumendid inspektorite lauale paneb. Aga siis ei ole meil ju finantsinspektsiooni vaja.
    Kui keegi teeb midagi seadusevastast või ebaeetilist, siis üritab ta kõik jäljed peita. Näiteks on seadust rikkudes saadud osalused firmades advokaadi või mõne teise tubli inimese nimel. Vormiliselt on kõik korras ja kui tähtis ongi ainult vorm, siis oleks finantsinspektsioonilt ka patt midagi rohkemat nõuda.
    Võime kõik koos käsi plaksutada ja rõõmustada kuninga kenade riiete üle. Ja unustame ära need meedias ilmunud teated, et tegelikult on kuningas alasti. Hanschmidti nimi on Tallink Grupi suuromaniku Infortari nõukogu koosolekul osalejate hulgas figureerinud juba 1990. aastate lõpus. Esimest korda kirjutas sellest Eesti Ekspress.
    Ekspankur Ain Hanschmidti juhtumi uurimisel tõstatub huvide konflikti teema. Finantsinspektsiooni nõukogu liikmed on rahandusminister ja Eesti Panga president, kes kumbki saab esitada nõukogusse lisaks endale veel kaks liiget.
    Finantsinspektsiooni nõukogu panevad kokku Hanschmidti ärivõimeid imetlev Andres Lipstok ja Aivar Sõerd. Nad mõlemad on Infortari osanikud. Lisaks sellele on Lipstok aastaid tihedalt Hanschmidtiga koos toimetanud. Sõerdi karjääris on aga olulist rolli mänginud Hanschmidti äripartnerite Enn Pandi ja Kalev Järvelille sõnad. Vähetähtis pole fakt, et praegu toimub finantsinspektsiooni uue juhi leidmiseks konkurss.
    Äripäeva juhtkiri võib tunduda paranoiline, aga midagi pole teha. Lipstok oma mälukaotusega, Hanschmidt ja Pant oma vaikimisega ning finantsinspektsioon oma avaldusega tekitavad kahtlusi. Vähemalt neis, kelle jaoks pole tähtis tehingute vorm, vaid nende sisu ja motiivid.
    Autor: ÄP
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Analüüs: sügis tööstuses võib kujuneda suheliselt ebameeldivaks
Sügis oma väljakutsetega ettevõtetele on ees – suured saavad hakkama, väikestel nii lihtsalt ei lähe, kirjutab KPMG auditi osakonna projektijuht Ilja Fenenko Äripäeva Infopanga masina- ja metallitööstuse konkurentsiraportile antud kommentaaris.
Sügis oma väljakutsetega ettevõtetele on ees – suured saavad hakkama, väikestel nii lihtsalt ei lähe, kirjutab KPMG auditi osakonna projektijuht Ilja Fenenko Äripäeva Infopanga masina- ja metallitööstuse konkurentsiraportile antud kommentaaris.
Nvidia pettumuse valmistanud prognoos pani aktsia kiiresti kukkuma
Nvidia teise kvartali käibeprognoos jäi ootustele miljardi dollariga alla, mis valmistas investoritele negatiivse üllatuse. See on järjekordne tõend selle kohta, et nõudlus elektroonika osade järele on pärast kaks aastat kestnud buumi jahenemas.
Nvidia teise kvartali käibeprognoos jäi ootustele miljardi dollariga alla, mis valmistas investoritele negatiivse üllatuse. See on järjekordne tõend selle kohta, et nõudlus elektroonika osade järele on pärast kaks aastat kestnud buumi jahenemas.
Reaalajas börsiinfo
Raadiohitid: ostuidee karuturul ja tippjuhtimise vähem nähtav pool
Äripäeva raadio kuulajatele pakkus sel nädalal enim huvi aktsiaturgudel toimuv, karuturu taustal esile kerkinud ostuidee ja usutlus tippjuhi Tarmo Noopiga.
Äripäeva raadio kuulajatele pakkus sel nädalal enim huvi aktsiaturgudel toimuv, karuturu taustal esile kerkinud ostuidee ja usutlus tippjuhi Tarmo Noopiga.
Leedu vedajad hädas riiulifirmadest tööjõuvahendajatega
Leedus registreeritud riiulifirmad palkavad aina enam tööle veokijuhte kolmandate riikidest, kellele antakse Leedu elamis- ja tööluba, kuid tegelikult hakkavad nad tööle hoopis Saksamaa ja Belgia firmades. Selline skeem ajab Leedu veokijuhtide kvoodi kiiresti lõhki ja riigi enda ettevõtjad jäävad roolikeerajateta.
Leedus registreeritud riiulifirmad palkavad aina enam tööle veokijuhte kolmandate riikidest, kellele antakse Leedu elamis- ja tööluba, kuid tegelikult hakkavad nad tööle hoopis Saksamaa ja Belgia firmades. Selline skeem ajab Leedu veokijuhtide kvoodi kiiresti lõhki ja riigi enda ettevõtjad jäävad roolikeerajateta.
Ameerika energiafirmad ei hooli Joe Bideni üleskutsest – tootmine jätkub vanamoodi
Ameerika Ühendriikide president Joe Biden kutsus riigi energiafirmasid suurendama tootmist, et suruda kerkivaid kütusehindu alla. Ettevõtteid see ei kõiguta, vahendab Financial Times.
Ameerika Ühendriikide president Joe Biden kutsus riigi energiafirmasid suurendama tootmist, et suruda kerkivaid kütusehindu alla. Ettevõtteid see ei kõiguta, vahendab Financial Times.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.