• OMX Baltic0,32%300,97
  • OMX Riga0,26%895,3
  • OMX Tallinn0,23%2 073,4
  • OMX Vilnius0,61%1 209,83
  • S&P 5000,83%6 279,35
  • DOW 300,77%44 828,53
  • Nasdaq 1,02%20 601,1
  • FTSE 100−0,36%8 791,39
  • Nikkei 2250,06%39 810,88
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,92
  • OMX Baltic0,32%300,97
  • OMX Riga0,26%895,3
  • OMX Tallinn0,23%2 073,4
  • OMX Vilnius0,61%1 209,83
  • S&P 5000,83%6 279,35
  • DOW 300,77%44 828,53
  • Nasdaq 1,02%20 601,1
  • FTSE 100−0,36%8 791,39
  • Nikkei 2250,06%39 810,88
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,92
  • 28.09.05, 01:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Sügavlaadimisriiulite süsteem aitab ühetaolist kaupa efektiivselt ladustada

Seda süsteemi kasutades saab ladustada ligi kaks kolmandikku rohkem kaupa kui traditsioonilistele riiulitele. Drive-in-süsteem tagab kauba ladustamise väikesele laopinnale ja on mõeldud eelkõige partiidena liikuva või ühte kindlat liiki kauba ladustamiseks.
Sügavlaadimisriiulite kasutamine on mõistlik valik, kui soovitakse suurendada kaubaaluste hulka laoruumis. Tavaliselt ladudes kasutatavatest kaubaaluseriiulitest erineb drive-in-riiulisüsteem selle poolest, et kaubaalused ladustatakse riiulisse risti ning neid asetatakse ja võetakse välja pikemast küljest käsitledes.
Kaubaalused paigutatakse sügavuti, üksteise ette, ladustatakse piltlikult väljendudes mitmekorruselisesse tupik-koridoridesse. Ruumi parem kasutamine saavutatakse lao ehitamisega kõrgusesse ja laiusesse ning eelkõige tavaliste kaubaaluseriiulite puhul vajalike paljude töökoridoride arvelt.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Kaubaga täidetud sügav-laadimisriiul on laoruumis justkui suur kuup kaupa, mis ongi sellise ladustamisviisi eeliseks ? kauba kontsentratsioon laoruumi pinnaühiku kohta on maksimaalne.
See kuup ehk riiuliplokk on jaotatud kaubaalustelaiusteks sektsioonideks, kus kaup on paigutatud erinevatele tasapindadele vastavalt kaubaaluse parameetritele ja ruumi kõrgusele.
Riiulisüsteemi saab paigutada laoruumi nii, et riiuliteploki ette jäetakse vaid üks ca 3meetrine tõstukile vajalik teeninduskoridor. Drive-in-riiulisüsteemi ühe sektsiooni laadimisruum on ligikaudu ühe kaubaaluse laiune.
Olles eelnevalt valinud ladustatavale kaubale soovitud kõrgusel asuva tasapinna, siseneb kaubaalusega tõstuk riiulisüsteemi vastavasse sektsiooni ning ladustab kauba sektsiooni lõppu.
Süsteemi saab edukalt kasutada ühte liiki või partiidena liikuva kauba puhul. Sobiv pole see variant ehk ainult juhul, kui sügavlaadimisriiuli esimesele ehk põrandal asuvale tasapinnale laotakse kaubad teineteise otsa nii, et riiulitasapindu ei kasutata. Levinud on selline ladustamisviis näiteks külmutatud toidukaupade puhul. Kuna põrandal tavaliselt kauba kaalu ületavat koormuspiirangut pole, on selline ladustamisviis suhteliselt levinud.
Riiuleid siin üldjuhul tihti ei kasutata, sest arvatakse, et see oleks asjatu kulutus. Ent vajadus riiulite järele tekib, kui on näha, et ladustatud torn, kus 3?4 alust asuvad teineteise peal, võib ümber kukkudes õnnetuse põhjustada.
Kui sügavkülmutatud alused on piisavalt stabiilsed, võimaldades ka kaks või kolm alust otsakuti ladustada, pakub drive-in-riiulisüsteem võimaluse nende aluste kohale jääva vaba ruumi täitmiseks kaubaga kuni laeni. Kuigi riiuliga saavutatud lisa-alusekoha hind on kallim kui tavariiulil, on see oluliselt odavam kui samaväärse mahuga külmkambri ehitus.
Sügavlaadimisriilulid on lihtsa konstruktsiooniga, vertikaalelementidena kasutatakse tavalise kaubaaluse riiuli külgraame. Taladest tasapinnad on sel juhul asendatud spetsiaalsete kandurite ja relssidega, millele toetuvad kaubaaluse lühemad küljed. Relssidega kandurid on kinnitatud püstraamide postide külge. Riiulisüsteemi stabiilsus tagatakse spetsiaalsete taga- ja ülaristidega, samuti ankurdatakse riiulipostid laoruumi põranda külge.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Süsteemi puhul toimub ladustamine suunaga tagant ette. Esimesena riiulisse toimetatud kaup võetakse välja viimasena. Kui kaubavalik on siiski erinev, tuleb kaubad riiulisse asetada selliselt, et ühesugune kaup satub ühte sektsiooni, kuna keskmist kaubaalust vahepealt välja võtta ei ole võimalik.
Kauba hoiustamisel ja käitlemisel võiks arvestada sedagi, et riiulisüsteemi sügavuses asuv kaup võib pikalt seisma jääda. Nii juhtub, kui konkreetset sektsiooni lõpuni ei tühjendata. Et sellist olukorda vältida, peaks kauba liikumist jälgima laomajandust korraldav isik.
Kuna kaubaalustega tõstukid sõidavad suhteliselt kitsasse riiulisektsiooni ja asetavad aluse tasapindu moodustavatele relssidele, eeldavad sügavlaadimisriiulid vastavate parameetritega tõstetehnika kasutamist.
Kaubaaluseid käsitletakse pikemast küljest, mistõttu on tähtis arvestada, et tõstuk mahuks riiulisektsioonis opereerima. Parimal juhul on selliseks tõstukiks kas lükandmastiga virnastaja või kolmerattaline vastukaalutõstuk. Drive-in-süsteemi teenindamiseks on olemas spetsiaalsed kitsa konstruktsiooniga tõstukid, mille kokpiti turvaraam ja mast on sobiva laiusega.
Kindlasti ei sobi sügav-laadimisriiulite teenindamiseks tavapärased virnastajad, kuna nende ehitus ei võimalda kaubaaluseid pikemast küljest tõsta. Spetsialist oskab kindlasti soovitada, millist tõstukit valida, arvestades ladustatavate kaubaaluste gabariite, raskust ja vajalikku tõstekõrgust.
Tõstuki töö lihtsustamiseks ja avariiohu vältimiseks kasutatakse püstraamikaitseid-suunajaid, mis kaitsevad püstraami poste tõstuki otsasõidu eest ning suunavad tõstukit riiulisektsiooni töökoridoris. q
Autor: Ilmar Metsma

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 12 p 20 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele