Artikkel
    • Uudised
    • 27. september 2005 kell 22:00
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Sügavlaadimisriiulite süsteem aitab ühetaolist kaupa efektiivselt ladustada

    Seda süsteemi kasutades saab ladustada ligi kaks kolmandikku rohkem kaupa kui traditsioonilistele riiulitele. Drive-in-süsteem tagab kauba ladustamise väikesele laopinnale ja on mõeldud eelkõige partiidena liikuva või ühte kindlat liiki kauba ladustamiseks.
    Sügavlaadimisriiulite kasutamine on mõistlik valik, kui soovitakse suurendada kaubaaluste hulka laoruumis. Tavaliselt ladudes kasutatavatest kaubaaluseriiulitest erineb drive-in-riiulisüsteem selle poolest, et kaubaalused ladustatakse riiulisse risti ning neid asetatakse ja võetakse välja pikemast küljest käsitledes.
    Kaubaalused paigutatakse sügavuti, üksteise ette, ladustatakse piltlikult väljendudes mitmekorruselisesse tupik-koridoridesse. Ruumi parem kasutamine saavutatakse lao ehitamisega kõrgusesse ja laiusesse ning eelkõige tavaliste kaubaaluseriiulite puhul vajalike paljude töökoridoride arvelt.
    Kaubaga täidetud sügav-laadimisriiul on laoruumis justkui suur kuup kaupa, mis ongi sellise ladustamisviisi eeliseks ? kauba kontsentratsioon laoruumi pinnaühiku kohta on maksimaalne.
    See kuup ehk riiuliplokk on jaotatud kaubaalustelaiusteks sektsioonideks, kus kaup on paigutatud erinevatele tasapindadele vastavalt kaubaaluse parameetritele ja ruumi kõrgusele.
    Riiulisüsteemi saab paigutada laoruumi nii, et riiuliteploki ette jäetakse vaid üks ca 3meetrine tõstukile vajalik teeninduskoridor. Drive-in-riiulisüsteemi ühe sektsiooni laadimisruum on ligikaudu ühe kaubaaluse laiune.
    Olles eelnevalt valinud ladustatavale kaubale soovitud kõrgusel asuva tasapinna, siseneb kaubaalusega tõstuk riiulisüsteemi vastavasse sektsiooni ning ladustab kauba sektsiooni lõppu.
    Süsteemi saab edukalt kasutada ühte liiki või partiidena liikuva kauba puhul. Sobiv pole see variant ehk ainult juhul, kui sügavlaadimisriiuli esimesele ehk põrandal asuvale tasapinnale laotakse kaubad teineteise otsa nii, et riiulitasapindu ei kasutata. Levinud on selline ladustamisviis näiteks külmutatud toidukaupade puhul. Kuna põrandal tavaliselt kauba kaalu ületavat koormuspiirangut pole, on selline ladustamisviis suhteliselt levinud.
    Riiuleid siin üldjuhul tihti ei kasutata, sest arvatakse, et see oleks asjatu kulutus. Ent vajadus riiulite järele tekib, kui on näha, et ladustatud torn, kus 3?4 alust asuvad teineteise peal, võib ümber kukkudes õnnetuse põhjustada.
    Kui sügavkülmutatud alused on piisavalt stabiilsed, võimaldades ka kaks või kolm alust otsakuti ladustada, pakub drive-in-riiulisüsteem võimaluse nende aluste kohale jääva vaba ruumi täitmiseks kaubaga kuni laeni. Kuigi riiuliga saavutatud lisa-alusekoha hind on kallim kui tavariiulil, on see oluliselt odavam kui samaväärse mahuga külmkambri ehitus.
    Sügavlaadimisriilulid on lihtsa konstruktsiooniga, vertikaalelementidena kasutatakse tavalise kaubaaluse riiuli külgraame. Taladest tasapinnad on sel juhul asendatud spetsiaalsete kandurite ja relssidega, millele toetuvad kaubaaluse lühemad küljed. Relssidega kandurid on kinnitatud püstraamide postide külge. Riiulisüsteemi stabiilsus tagatakse spetsiaalsete taga- ja ülaristidega, samuti ankurdatakse riiulipostid laoruumi põranda külge.
    Süsteemi puhul toimub ladustamine suunaga tagant ette. Esimesena riiulisse toimetatud kaup võetakse välja viimasena. Kui kaubavalik on siiski erinev, tuleb kaubad riiulisse asetada selliselt, et ühesugune kaup satub ühte sektsiooni, kuna keskmist kaubaalust vahepealt välja võtta ei ole võimalik.
    Kauba hoiustamisel ja käitlemisel võiks arvestada sedagi, et riiulisüsteemi sügavuses asuv kaup võib pikalt seisma jääda. Nii juhtub, kui konkreetset sektsiooni lõpuni ei tühjendata. Et sellist olukorda vältida, peaks kauba liikumist jälgima laomajandust korraldav isik.
    Kuna kaubaalustega tõstukid sõidavad suhteliselt kitsasse riiulisektsiooni ja asetavad aluse tasapindu moodustavatele relssidele, eeldavad sügavlaadimisriiulid vastavate parameetritega tõstetehnika kasutamist.
    Kaubaaluseid käsitletakse pikemast küljest, mistõttu on tähtis arvestada, et tõstuk mahuks riiulisektsioonis opereerima. Parimal juhul on selliseks tõstukiks kas lükandmastiga virnastaja või kolmerattaline vastukaalutõstuk. Drive-in-süsteemi teenindamiseks on olemas spetsiaalsed kitsa konstruktsiooniga tõstukid, mille kokpiti turvaraam ja mast on sobiva laiusega.
    Kindlasti ei sobi sügav-laadimisriiulite teenindamiseks tavapärased virnastajad, kuna nende ehitus ei võimalda kaubaaluseid pikemast küljest tõsta. Spetsialist oskab kindlasti soovitada, millist tõstukit valida, arvestades ladustatavate kaubaaluste gabariite, raskust ja vajalikku tõstekõrgust.
    Tõstuki töö lihtsustamiseks ja avariiohu vältimiseks kasutatakse püstraamikaitseid-suunajaid, mis kaitsevad püstraami poste tõstuki otsasõidu eest ning suunavad tõstukit riiulisektsiooni töökoridoris. q
    Autor: Ilmar Metsma
  • Hetkel kuum
Eelmise aasta küberprohmakad: lekkisid nii Smartpost kui ka pangad Libaarved viisid firmadest kümneid tuhandeid eurosid
Läbirääkimiste 11. tund: Eesti nõuab Vene kütustele madalamat hinnalage
Investorite TOP 1000: ikaldus börsil andis väikeinvestoritele hoogu juurde Parimate sekka lennutas vaid 150 000 eurot
Raadiosaated
Jüri Mõis: pärast sõja lõppu on oodata tohutut majandusbuumi
Ettevõtja Jüri Mõisa vaade majanduse taastumisele on optimistlik. Sõda venib küll pikale, kuid ükskord saab see läbi ja sellele järgneb majanduse tugev kasv, rääkis ta hommikuprogrammis.
Ettevõtja Jüri Mõisa vaade majanduse taastumisele on optimistlik. Sõda venib küll pikale, kuid ükskord saab see läbi ja sellele järgneb majanduse tugev kasv, rääkis ta hommikuprogrammis.
Kõik raadiosaated
Arvamus
Andi Pleskovski: tänavuse aasta hea ja halb stsenaarium büroopindade turul
Sel aastal on büroopindade turul kõige tõenäolisemad kaks stsenaariumi, millede puhul oleneb realiseerumine eelkõige arengutest majanduses, kirjutab RE Kinnisvara partner Andi Pleskovski.
Sel aastal on büroopindade turul kõige tõenäolisemad kaks stsenaariumi, millede puhul oleneb realiseerumine eelkõige arengutest majanduses, kirjutab RE Kinnisvara partner Andi Pleskovski.
Kõik arvamuslood
Inflatsioon
Apple andis investoritele külma duši Suurim langus kuue aasta jooksul
Apple teatas suurimast tulude langusest enam kui kuue aasta jooksul ja süüdistas selles tarneprobleeme.
Apple teatas suurimast tulude langusest enam kui kuue aasta jooksul ja süüdistas selles tarneprobleeme.
Kõik inflatsiooni artiklid
Vastutustundlik ettevõtlus
Kõik kategooria artiklid
Investor
Tallinna Kaubamaja Grupp hakkab Leedus Škodasid müüma
Tallinna Kaubamaja Grupp allkirjastas lepingu, millega neist saab ametlik Škoda edasimüüja Leedus.
Tallinna Kaubamaja Grupp allkirjastas lepingu, millega neist saab ametlik Škoda edasimüüja Leedus.
Kõik investeerimisteemad
Reaalajas börsiinfo
  • HETKEL EETRIS:
Kuula otse
Väikeettevõtlus
Lillemüüja laseb pikalt tegutsenud äri pankrotti: pole enam mõtet
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
KÕIK VÄIKEETTEVÕTLUSE ARTIKLID
Juhtimine
Ministeerium värbas Ragn-Sellsi arendusjuhi asekantsleriks
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) uueks transpordi asekantsleriks kinnitati Sander Salmu, kes alustab ametis 13. märtsil.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) uueks transpordi asekantsleriks kinnitati Sander Salmu, kes alustab ametis 13. märtsil.
Kõik juhtimise artiklid
Jätkusuutlikuma tuleviku nimel - Jaguar Land Rover
Kõik kategooria artiklid
Ukraina
Sõda pühkis kolmandiku Ukraina majandusest
Ukraina majandus vähenes eelmisel aastal ligikaudu 30 protsenti, võttis Soome Panga arenevate majanduste uurimiskeskus Bofit kokku Ukraina ametiasutuste esialgsed andmed.
Ukraina majandus vähenes eelmisel aastal ligikaudu 30 protsenti, võttis Soome Panga arenevate majanduste uurimiskeskus Bofit kokku Ukraina ametiasutuste esialgsed andmed.
Kõik Ukraina artiklid
TRINITI õigusblogi
Kõik kategooria artiklid
Suur lugu
Avaliku sektori silmakirjalik saladus: riigiasutused skeemitavad arvetega
Hambaarstide palgad logisevad: maksuamet võitleb ümbrikupalga ja OÜtajatega Tabel: 50 alla 1000eurose palgaga hambaravikliinikut
Kaaperdatud äri: Wendre omanik nõuab endiselt juhtkonnalt kolme miljonit eurot
Kõik suured lood
Sisuturundus
Sisuturundus
Kõik artiklid
Eestis elavad Euroopa suuruselt teised alkoholitarbijad
Eurostati andmeil kulutasid Euroopa Liidus alkoholile kõige rohkem lätlased ja nende järel kohe eestlased.
Eurostati andmeil kulutasid Euroopa Liidus alkoholile kõige rohkem lätlased ja nende järel kohe eestlased.
Kõik Äripäeva artiklid
IIZI Kindlustusmaakler AS – professionaalne kindlustuspartner
Kõik kategooria artiklid
Sisustaja
Kõik kategooria artiklid
Üritused
Üritused
Koolitused
Koolitused
Kõik artiklid
Kõik Äripäeva artiklid

Dividendide TOPDividendide TOP

Suurima omanikutulu teenijad

Suur dividenditüli ajas eduka metalliäri omanikud kohtusse
1
Mikheil Lomtadze8 111 522
2
Väino Kaldoja6 000 000
3
Alar Tamming3 993 300
Vaata kogu nimekirja

Olulisemad uudised

Raadiosaated
Börsikaupleja: neid näitajaid tasub kauplejana jälgida, et püsida rongist ees
Kauplejana tasub teatud näitajate suhtes valvel olla, et reageerida kohe, kui tõusutrend osutub pullilõksuks või surnud kassi põikeks, rääkis Äripäeva raadios börsikaupleja Markus Tamm.
Kauplejana tasub teatud näitajate suhtes valvel olla, et reageerida kohe, kui tõusutrend osutub pullilõksuks või surnud kassi põikeks, rääkis Äripäeva raadios börsikaupleja Markus Tamm.
Kõik raadiosaated
Sisuturundus
Sisuturundus
Küberturvalisus
Kõik kategooria artiklid
Äripäeva TOPid
Kõik TOPid
Kõik artiklid
Raadiohommikus: suure raha hind, paisuvad jalgpallimiljardid ja kliimaseadus
Neljapäevases raadio hommikuprogrammis selgitame välja, mis suunas liiguvad hinnad ja intressimäärad, räägime globaalseks megatööstuseks kasvanud jalgpalliärist ning küsime, kellele on tarvis kliimaseadust.
Neljapäevases raadio hommikuprogrammis selgitame välja, mis suunas liiguvad hinnad ja intressimäärad, räägime globaalseks megatööstuseks kasvanud jalgpalliärist ning küsime, kellele on tarvis kliimaseadust.
Kõik Äripäeva artiklid

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.