Kilvar Kessler • 3 oktoober 2005

Aktsionär jälgigu juhatuse lojaalsust

Hea Ühingujuhtimise Tava ja ärieetika ei tohi avalikkuse jaoks muutuda naljaks. Eetika kilda arvatud juhatuse liikme lojaalsuskohustuse täitmine on kaitstud seadusega. Aktsionärid ja aktsiaseltsi juhtorganid peavad ausa ning läbipaistva ärikeskkonna huvides nõudma lojaalsuskohustuse rikkumisest tekitatud kahju hüvitamist tsiviilkohtumenetluses. Loodan, et Eesti paremad advokaadibürood on antud aspekte põhjalikult analüüsimas.

Aktsiaseltsi juhatuse liikmel on seadusest tulenev lojaalsuskohustus aktsiaseltsi suhtes.

Aktsionärid annavad oma hüve esindajale lootusega, et tema teadmised, oskused ja vallatav info hüve suurendavad. Tavaliselt on aktsionärid nõus esindaja jõupingutuste tasumiseks osast hüvest loobuma. Seega saab esindaja aktsionäridega kokkulepitud tasu eest oma käsutusse aktsionäride hüve ja usalduse, et ta hüve suurendab ning aktsionäridele tagastab.

Seaduses seisab, et aktsiaseltsi juhatus peab tegutsema seltsile majanduslikult kõige otstarbekamal moel. Juhatuse liige peab oma kohustusi täitma hoolsalt ja heas usus. Hoolsuskohustuse täienduseks on lojaalsuskohustus: juhatuse liige ei tohi oma seisundit kasutada isikliku hüve saamiseks aktsionäride hüve arvelt. Hüve, mida juhatuse liige on õigustatud saama, peab olema aktsiaseltsi nõukoguga kokku lepitud. Tavakõnes mõistame seda hüve näiteks töötasuna, aktsiaoptsioonidena, boonustena.

Juhatuse liige on lojaalsuskohustust rikkunud, kui nõukogu nõusolekuta eelistab isikliku hüve suurendamist aktsionäride hüve arvel.

Ahnus on inimlik ja mõnikord taunitav. Taunitav ahnus võidutseb juhul, kui aktsionäridel ja esindajal on erinev arusaam esindaja väärtusest. Taolisel juhul kipub esindaja kasutama aktsionäride nõrkust enda tegevuse kontrollimisel ja enda väärtust aktsionäride arvel suurendama. Seadusele ei ole jäänud ka selline tendents tundmatuks: juhatuse liikmed, kes on oma kohustuse rikkumisega tekitanud kahju aktsiaseltsile, vastutavad tekitatud kahju hüvitamise eest solidaarselt. Lojaalsuskohustuse võimalik rikkumine esineb, kui juhatuse liige saab oma tegevuse tulemusel teada aktsiaseltsi tegevusega seonduvast heast ärivõimalusest, ei informeeri sellest ega paku võimalust aktsiaseltsile, vaid kasutab võimaluse ise.

Aktsionäril on õigus nõuda aktsiaseltsilt hüvitust, kui lojaalsuskohustuse rikkumise tagajärjel on põhjustatud kahju aktsionärile.

Lojaalsuskohustus on sätestatud aktsionäri kaitseks. Järelikult peab aktsionär olema õigustatud nõudma kohustuse rikkumise suhtes õiguskaitsevahendite rakendamist. Lojaalsuskohustuse rikkumise korral esitaks aktsionär nõude aktsiaseltsi vastu, kui nõukogu või enamiku aktsionäride passiivsus välistab juhatuse liikme rikkumisest tekkinud kahju hüvitamise aktsiaseltsile. Aktsionär peaks tõendama, et juhatuse liikme tegu kujutas lojaalsuskohustuse rikkumist, aktsiaseltsil on tekkinud kahju, seetõttu on vähenenud aktsiate väärtus ning juhatuse liikme teo ja kahju vahel on põhjuslik seos.

Ka nõukogu liikmetel lasub hoolsus- ja lojaalsuskohustus. Nõukogu liikmed vastutavad seaduse nõuete rikkumise ja oma kohustuste täitmata jätmisega süüliselt tekitatud kahju eest. Sõltuvalt asjaoludest võib nõukogu liikmete passiivsus nõuda lojaalsuskohustust rikkunud juhatuse liikme poolt kahju hüvitamist olla käsitletav nõukogu liikme hoolsuskohustuse rikkumisena.

Üldkoosolek on aktsiaseltsi kõrgeim juhtimisorgan. Tema pädevuses on nõukogu liikmete valimine ja tagasikutsumine. Aktsionärid saavad passiivse nõukogu välja vahetada.

Hetkel kuum