Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Hiiumaa palk töödeldakse kohapeal
Hiiumaa suurim puidutöötleja, varem hööveldamisele spetsialiseerunud OÜ Vesset käivitas eelmisel aastal saare võimsaima saeveski, mis toodab aastas 10 000 kuupmeetrit saetoodangut. Kogu saetoodang vääristatakse oma höövlitsehhis. Täna tegutseb Hiiumaal kokku kaks okaspuupalki ja kaks lehtpuupalki töötlevat saeveskit, mis kasutavad kohalikku tooret.
Kuigi Hiiumaa on pindalalt suurima metsasusega maakond Eestis ? 67 protsenti pindalast on kaetud metsaga ?, raiutakse seal maakondadest kõige vähem metsa, sest metsamaad on Hiiumaal vaid 80 000 hektarit. Hiiumaal raiutakse tänavu umbes 150 000 tihumeetrit metsa, millest üle kahe kolmandiku on paberipuit, ja see müüakse Rootsi paberitööstustele. Võrdluseks, Eesti raiemaht on tänavu 8?9 miljonit tihumeetrit ja Eesti suurim saeveski, Imavere saeveski toodab tänavu 380 000 kuupmeetrit saetoodangut.
Eesti suuremad metsavarujad Hiiumaa metsaressursi vastu erilist huvi ei tunne. ?Kuna Hiiumaa asub liiga kaugel ja kogused on väikesed, siis ei tasu meil hakata seal üldse logistikat üles ehitama,? ütles ASi Mets ja Puu kagu osakonna asejuhataja Jaanus Lehes. ASil Stora Enso Mets on Hiiumaal kohalik koostööpartner, kes osutab neile raieteenust.
Peaaegu kogu Hiiumaal raiutud saepalk töödeldakse kohapeal. Mandrile jõuab nädalas vaid paar koormat nn minipalki, mille ainus töötleja Eestis on Pärnumaal Saugas asuv saeveski. Kuigi vedu Saugasse tõstab Hiiumaalt pärit peenpalgi tihumeetri hinda kuni 150 krooni võrra, tasub ASi Stora Enso Timber Sauga saeveski juhataja Aivar Puki hinnangul vedu end ära. ?Oleme vajalikus mõõdus palki sisse vedanud ka kaugelt Venemaalt,? lisab Pukk. Sauga saeveski kasutab alla kolmemeetrist ja 10?24 sentimeetri jämedust palki, millest toodab seina vertikaalseid vaheprusse.
Belaisa Saeveski juhatuse liikme Janis Üksiku kinnitusel ei ole nad Vessetile otsesed konkurendid. ?Meie saeme jämedamat palki,? põhjendas Üksik. ?Samas on toormeturg tekitanud probleeme kõigile, sest raiemahud on Hiiumaal vähenenud.?
Lehtpuupalgi turul tegutseva OÜ Lauka Saeveski tegevjuht Kaido Kiin ütles, et neid eristab Lehtma Saeveskist see, et kui konkurent püüab võimalikult rohkem palki läbi saagida, siis nemad püüavad palgist võimalikult rohkem kätte saada. ?Me ei tee masstoodangut, vaid võtame igast palgist viimase välja,? lisas Kiin.
Kaheksa aastat tagasi Hiiumaal hööveldamisega alustanud OÜ Vesset käivitas eelmise aasta algul saeveski olude sunnil.
?Ehitasime 1997. aastal Kärdla linna piirile höövlitehase lootuses, et hakkame hööveldama rootslaste naabrusse rajatud saeveski toodangut,? rääkis Vesseti juhataja Kalle Kruus. ?Paraku sattus rootslaste saeveski õige ruttu raskustesse ning lõpuks otsustasime kiratseva ettevõtte koos sisseseadega ära osta.? Kruus kaasas ettevõtmisse ka Hiiumaa suurima erametsaomaniku Jürgo Raidi, kelle firmale OÜ Metsinvest kuulub saarel umbes 3000 hektarit metsamaad.
Vessetist on saanud Hiiumaa suurim puidutöötleja, kes ostab kokku ligi 60 protsenti Hiiumaal raiutavast okaspuu saepalgist. Lõpptoodangust kolmandik müüakse välisturgudel.