• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Ehitusjärgus maja tasub kindlustada

    Ehituse koguriskikindlustusega ehk lühidalt ehituskindlustusega on võimalik kindlustada püstitamisjärgus hoonet. Kindlustuslepingu saab sõlmida siis, kui on olemas ehitusprojekt ja ehitusluba (üksnes väikeehitise puhul pole neid vaja) ning usaldusväärne ehitaja. Kindlustusleping on kohustuslik, kui hakatakse ehitama pangalaenu või liisinguga.
    Kindlustusseltsile tulebki esitada sooviavaldus ja vastata kirjalikult riskihindamisküsimustikule. Küsimustikus tuleb kinnitada, et kõik load, nõusolekud ja projektid on olemas ? ehitatakse seaduspäraselt. Vältimaks kindlustusriski suurenemist oskamatute töömeeste tõttu, soovib kindlustus, et hoonet ehitaks registreeritud ehitaja. Mõnigi kord tahab kindlustusvõtja odavama ja paraku oskamatu tööjõuga hakkama saada. Kahjukäsitlejatel aga on igapäevaelust tuua näiteid, kus näiline kokkuhoid võib hoopis halba teha. Nii on küttekollete oskamatu ehitamine olnud tulekahju põhjuseks.
    Ehitusjärgus maja kindlustamisel lähtutakse kindlustussumma valimisel kahjuks tihti ainult pangalaenu suurusest või vaid majakarbi maksumusest, jättes tähelepanuta asjaolu, et edasi ehitades hoone maksumus suureneb. Nii aga võib tegemist olla alakindlustusega, st valmishoone on kindlustatud tegelikust väärtusest madalamalt. Seetõttu tuleks võtta kindlustussummaks maja lõplik ehitusmaksumus.
    Kui valmis ja kodukindlustuslepinguga kindlustatud hoones alustatakse ümber- või juurdeehitust, tuleb sellest teavitada kindlustuslepingu teist poolt, kindlustusseltsi. Kindlustusselts nõuab teavitamist seetõttu, et ehitamine võib kindlustusriski suurendada, kindlustusjuhtumi toimumine muutub tõenäolisemaks ja selle tagajärjel tekkinud kahju võib tulla suurem. Teatada tuleb, mis liiki/laadi ehitust on alustatud, kui kaua see kestab ja kes on ehitajad.
    Selle teabe põhjal vaatab kindlustusvõtja lepingu üle ja kui vaja, viib kehtiva lepingu vastavusse muutunud olukorraga. Näiteks võidakse ehituse ajaks tõsta kindlustusmakset või ajutiselt suurendada omavastutust. Mõnikord vähendatakse kindlustuskaitset ? nii ei kehti katuse tegemise ajal kindlustuskaitse loodusjõudude vastu.
    Kui on alustatud väga riskiohtlikke ehitustöid ? hoone osaline lammutamine või põhjalik uuendamine ?, siis on kindlustusseltsil õigus leping üles öelda. Sel juhul on võimalik saada kindlustuskaitse ehituskindlustusega, nagu uue hoone ehitamise järgus.
    Sõltuvalt ehitustööst, selle tegemise ajast ja tegijast võib kindlustusselts sellest teatamise ka lihtsalt tänuga teadmiseks võtta, ilma et kehtivas lepingus midagi muudetaks. Kui kindlustusvõtja teatamiskohustuse rikkumise ja kindlustusjuhtumi tekkimise vahel on põhjuslik seos, on kindlustusandjal õigus jätta täitmata oma hüvitamiskohustus.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Jüri Raidla: demokraatia on eduka Eesti pant
Koroonapandeemia on puudutanud mitte ainult rahva, vaid ka Eesti demokraatia tervist. See on teema, millega meil tuleb vaba ühiskonna ja majanduse hoidmiseks tegeleda, kirjutab arvamuskonkursi Edukas Eesti toetaja Ellex Raidla advokaadibüroo asutaja ja vanempartner Jüri Raidla.
Koroonapandeemia on puudutanud mitte ainult rahva, vaid ka Eesti demokraatia tervist. See on teema, millega meil tuleb vaba ühiskonna ja majanduse hoidmiseks tegeleda, kirjutab arvamuskonkursi Edukas Eesti toetaja Ellex Raidla advokaadibüroo asutaja ja vanempartner Jüri Raidla.
USA tööturg taastus oodatust kiiremini
Majanduse elavnemise valguses lisasid eraettevõtted novembris rohem töökohti, kui analüütikud prognoosisid, vahendab Yahoo Finance.
Majanduse elavnemise valguses lisasid eraettevõtted novembris rohem töökohti, kui analüütikud prognoosisid, vahendab Yahoo Finance.
IT- ja arvutifirmade TOP: keskmise suurusega ettevõtetele muutuvad uued tehnoloogiad liiga kalliks
Äripäeva TOPi saates räägime seekord IKT sektorist. Uute tehnoloogiate ja IT teenuste hinnad on viimasel aastal kasvanud kiiresti. Edasine hinnatõus võib viia olukorrani, kus keskmise suurusega ettevõtete jaoks muutuvad uued tehnoloogiad liiga kalliks ning ettevõtted hakkavad kaotama konkurentsivõimet välisturgudel. IKT ettevõtete jaoks oli aasta väga edukas ja kasv jätkub vääramatult ka järgnevatel aastatel.
Äripäeva TOPi saates räägime seekord IKT sektorist. Uute tehnoloogiate ja IT teenuste hinnad on viimasel aastal kasvanud kiiresti. Edasine hinnatõus võib viia olukorrani, kus keskmise suurusega ettevõtete jaoks muutuvad uued tehnoloogiad liiga kalliks ning ettevõtted hakkavad kaotama konkurentsivõimet välisturgudel. IKT ettevõtete jaoks oli aasta väga edukas ja kasv jätkub vääramatult ka järgnevatel aastatel.
Elektrilevi tõstab hindu
Riiklik jaotusvõrguettevõte Elektrilevi tõstab alates 1. märtsist 3 protsenti võrgutasu, see tõuseb 3 sendilt kilovatt tunni eest 3,1 sendile (31,4 eurole megavatt-tunni eest).
Riiklik jaotusvõrguettevõte Elektrilevi tõstab alates 1. märtsist 3 protsenti võrgutasu, see tõuseb 3 sendilt kilovatt tunni eest 3,1 sendile (31,4 eurole megavatt-tunni eest).