Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Andmekaitse vajalik ka väikefirmas
Siiski on veel asutusi, kes pole selleks valmis, et ühel päeval on nende arvuti kõvakettal paiknev info (e-kirjad, dokumendid, pildid, presentatsioonid vms tööks vajalik) kadunud ning selle taastamine on mõningal juhul kallis ja aeganõudev või teisel juhul lausa võimatu.
Andmehoidla mõistlikkusest saab paremini aimu, kui kõrvutada kõvaketta hävimisel tekkiva kahju suurust ja tõenäosust ning selle vältimiseks tehtava investeeringu mahtu. Näiteks 20 töötajaga firmas, kus igas arvutis hoitakse andmeid, mille väärtus ehk andmete kaotsiminekul tekkiv umbkaudne kahju ettevõttele on 20 000 krooni, on kahju kõvaketta rikke korral keskmiselt 20 000 kr. Arvutamisel võtsin aluseks praagiprotsendi, mis on umbes viis protsenti, seda ka kvaliteetsete tootjate puhul.
Sellises kahekümne töötajaga firmas on tõenäosus, et ühe või mitme kõvakettaga tekib seadme garantiiaja jooksul probleeme, lausa 74 protsenti.
See on aga vaid kõvaketta riknemisest tekkinud kahju suurus, kuid tegelikult on riskifaktoreid firmas palju rohkem. Näiteks arvuti või kõvaketta vargus võimaldab potentsiaalselt tekitada isegi suuremat kahju, kuna siis võivad andmed lekkida ettevõttest välja.
Seega on andmekao oht reaalne ja seda tasub kindlasti vähendada. Milliseid lahendusi võiks selleks kaaluda? Serveri olemasolul on üks võimalus kasutada seal leiduvat kettapinda, kuid seoses andmemahtude pööraste kasvudega arvutustehnikas võiks juba varakult mõelda ette ja planeerida eraldi failiserver. Seda on vajaduste suurenemisel hiljem lihtne laiendada ja olemasoleva serveri ressursid ei vähene.
Parim lahendus on selleks otstarbeks eraldiseisev failiserver ehk moodsama nimega NAS (eesti keeles: võrku ühendatud varundusseade). Riistvaraliselt isegi üsna suure firma vajadused katab ära lihtne ühe protsessoriga ja 512megabaidise mäluga server, kus sees vastavalt andmemahtudele piisavalt suur riistvaraline RAID-kontroller ja kõvakettad.
Tarkvaraliselt on valikuvõimalusi rohkem ? serveril võib kasutada nii Windowsi, Linuxi kui ka teiste tootjate operatsioonisüsteeme. Windowsi tarkvara puhul võib tihti probleemiks olla selle kõrge hind ? peale serveri tarkvara tuleb muretseda ka kasutajalitsentsid, kokkuvõttes võib tarkvara hind ületada kaugelt riistvara maksumuse. Samas on Linuxi konfigureerimine ja haldamine üsna keeruline ning selleks on vaja eraldi spetsialisti abi, mis on samuti kulukas.
Sellepärast on üsna mõistlik kasutada spetsiaalselt selleks välja töötatud lahendusi, mille puhul on tehtud lihtne kasutajaliides, mis muudab süsteemi konfigureerimise ja haldamise lihtsaks ? pole midagi ülearust, ainult asjasse puutuvad menüüd ja valikud, mille abil saab serveri kiiresti töökorda spetsiaalteadmisi omamata. Selleks toodetakse ka Eestis servereid, mis on mõeldud nii väikefirmadesse kui ka suure kasutajaarvuga arvutiparkidesse.
Autor: Margit Miländer